Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eestvedamisel said 4.–15. juunini teoks Eesti ajaloo suurimad metsisetalgud Virumaa ja Soomaa rabaserva metsades. 11 talgul osales 200 vabatahtlikku nii Eestist kui Suurbritanniast, Saksamaalt, Lätist ja Valgevenest. Nad kõndisid metsiseid ja teisi kanalisi ning nende tegevusjälgi otsides metsades kokku ligi 4500 kilomeetrit.
Metsisetalgutel uuriti läbi märkimisväärne 150 ruutkilomeetri suurune ala, millest 65 ruutkilomeetrit oli Soomaal ja 85 ruutkilomeetrit Virumaal. Talgutöö ise kestis terved pikad päevad: instrueerimine ja kaardimaterjalide jagamine oli varahommikul, seejärel anti igale talgulisele või talguliste paarile päeval läbiuurimiseks 40–60 hektarit metsa või soomaad ning õhtul korjati andmed kokku ja parandati ankeete. Talgulised käisid uurimisaladel enamasti üksinda ja kaardi järgi ning märkisid GPS-i või nutitelefoniga üles kõik metsise ja teiste kanaliste leiukohad.
"See oli mul esimene kord mingit linnuliiki metsas taga ajada," võttis kogemuse kokku vabatahtlik Eero Väin. "Maalapp, mis tuli läbi käia, oli väga suur. Mu jalad olid veel kolm päeva pärast talguid mu peale pahased. Kahjuks ma metsist ei kohanud, kuid see-eest komistasin kährikupere otsa. Looduses ikka juhtub nii, et lähed üht otsima ja leiad midagi hoopis muud."
Metsisetalgutel kaardistati ja koguti edasiseks määramiseks ka sulgi, väljaheiteid ja muud infot, mille abil teadlased saavad metsise ja teiste kanaliste olukorda täpsemalt analüüsida. Lindude ja nende tegevusjälgede leidmisel juhendasid vabatahtlikke Tartu ülikooli teadlased, kes õpetasid metsas vajalikke asju märkama ja võimalikult vähe sealseid asukaid häirima.
Vabatahtlikud nägid vahetult 300 kanaliste isendit ja ligi 50 pesakonda, kellest 12 oli metsise, 30 laanepüü ja 4 tedre oma. Lindude tegevusjälgi leiti aga tuhandeid. Kõige enam leiti jälgi kanalistest Tudusoo ümbrusest ja Kikepera loendusalalt.
"Praegu käib teadlastel läbiuuritud alade ja leidude analüüs. Hetkel võib aga öelda, et ega metsise eluolu ikka kiita pole – märgati 33 ilma tibudeta metsisekana, mis näitab, et suurem osa metsistest on paraku järglasteta," kommenteeris talgute esialgseid tulemusi ornitoloog Urmas Sellis. "Täpseid põhjusi on veel vara öelda. Oma osa on kisklusel ja maastikul, millel metsised pesitsevad ja elavad. Seda talgute tulemuste põhjal nüüd edasi uurimegi. Näiteks leidsid vabatahtlikud ka 40 murtud kanalist ja rüüstatud pesakohta, mis annab meile väga olulist infot piirkonna kiskluse kohta."
Vabatahtlikud talgulised tegid 12 päeva jooksul ära uskumatu hulga tööd ning käisid läbi väga suure ala. Tööpäevad kestsid varavalgest hilisõhtuni ja osa usinaid talgulisi lõi kaasa terve nädala.
Teiste hulgas osales talgutel organisatsiooni EUcan egiidi all 15 vabatahtlikku Suurbritanniast, kes ühtekokku viibisid piirkonnas 11 päeva, nendest suurema osa metsise jälgi ajades. Korraldajad kiidavad ja tänavad südamest kõiki vabatahtlikke, kes pühendasid oma aega ja oskusi uhkete lindude käekäigu parandamisele.
Metsis on oma silmatorkava käitumise, erilise toiduvaliku ja koguka keha tõttu ökosüsteemis habras lüli. Tema kadumine osalt põlistelt asualadelt ja arvukuse märgatav langus on väga murettekitav. Allesjäänud metsised asustavad meie mail tihti rabaservade vanu männikuid, kus on piisavalt neile sobivaid toidutaimi, rasket lindu kandvaid okslikke männipuid ja varjumispaiku kiskjate eest. Linnu täpne elupaigakasutus ning sündimust ja suremust mõjutavad tegurid vajavad veel täpsemat uurimist ning selleks oligi vaja talguliste abi. Talgutel kogutud teadmiste abiga saab selle uhke linnu kaitset ja tema eluolu mõjutavaid tegevusi, sealhulgas soode taastamist paremini planeerida. Metsis kuulub Eesti kaitstavate liikide II kategooriasse ja on määratud Euroopa Nõukogu linnudirektiivi I lisa liikide hulka. Metsise kaitse Eestis toimub metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava (kinnitatud 2015. aastal) järgi.
Ulatuslikud metsisetalgud said teoks ELF-i, Tartu ülikooli, riigimetsa majandamise keskuse, Eesti ornitoloogiaühingu ja keskkonnaameti koostöös.