Olustvere kütjad on hädas suitsu trotsiva toonekurepaariga

Suitseva korstna otsas istuvad kured on Olustveres tõelised staarid. Foto: Marko Saarm

Olustvere katlamaja majesteetliku korstna otsa on juba kolmandat kevadet pesa pununud valge-toonekurepaar, kes sügiseks mustaks tahmub. 

Katlamaja ja korstna eest vastutav Suure-Jaani Halduse soojus- ja veemajandusinsener Aivar Veeperv märkis, et pesa tegid kured esimest korda kaks aastat tagasi, mil katlamaja kütmine viidi masuudilt üle hakkpuidule. Sügiseks muutuvad linnud tahmast hallideks, ent mullu suutsid nad suitsu trotsides üles kasvatada kaks poega.  

Kuppel ei aidanud

«Et nad kipuvad korstnaava kinni müürima, oleme igal sügisel tõstukiga pesa korstnalt maha tõstnud, aga nad on kevadel taas uue meisterdanud,» kõneles Aivar Veeperv. «Otsustasime korstna peale ehitada metallist püramiiditaolise koonuse, lootes, et nad otsivad endale uue koha, aga meie plaan luhtus.»

Visa kurepaar ehitas oma pesa ikka, sedapuhku piksevarda ja püramiidja koonuse  vahele. See töö käis kiiresti, paari päevaga oli oksakuhil kohal. 

Veeperv märkis, et tänavu  ei hakka nad asjale vahele torkima. «Kui mujal on suitsupääsuke, siis Olustveres on nüüd suitsukurg. No ei õnnestu meil kurele kombeid õpetada,» lisas ta. 

Esialgu näib pesa kipakas, aga ehk ajapikku kohendavad kured selle paremaks. 

Olustveres elav dirigent Aita Tampere on kurepere tegutsemist jälginud mitmel aastal teatribinokliga oma koduaknast. «Ma olen nende poolt, nad on tõelised insenerid. Loodan, et munad pesast maha ei veere,» sõnas ta. 

Tampere jutu järgi käis sel kevadel paari tülitamas ka kolmas kurg, kes isakurega vihase lahingu maha pidas. Kui kohalik meespool oli võitjaks jäänud, oli õhtul näha, kuidas paarike korstna otsas armunult kudrutas. 

Väga osavad pesaehitajad

Ornitoloog Olav Renno ütles, et kured on võimelised suitseva korstna otsas pesitsema, kui sellele on pandud kate natuke kõrgemale, nii et suits läbi pääseks. 

«Kured pesitsevad hoolimata sellest, et soojad suitsugaasid kuumutavad pesaalust. Häda ajab härja kaevu ja kure terava korstna otsa,» rääkis ta. «Valge-toonekurg on selles suhtes väga visa. Ta ei hooli ka sellest, kui elektrimehed on pessa pannud paar püstist varrast – ta ikkagi ehitab pesa ja pojad saavad kuidagi  lennuharjutused tehtud.»

Renno märkis, et kurele ei ole tähtis niipalju kõrgus kui pesa turvalisus looduslike vaenlaste suhtes. «Mäletan juhtumit, mil Matsalu luhal pesitses valge-toonekurg madalaks vajunud heinakuhja otsas.» 

Ornitoloog Jaanus Aua ütles, et üldjuhul on valge-toonekured üsna osavad pesaehitajad ning nende kokkukantu naljalt laiali ei pudene. See aga ei tähenda, et kurepesad ei oleks varisemisohtlikud. Enamasti juhtub seda vanades looduslikes kohtades ehk siis puude otsas asuvate pesadega, sest alus ei pea aastatega üha suuremaks muutuvale raskusele enam vastu. 

«Mis puudutab Olustvere kurepaari, siis valge-toonekurg on väga pesapaigatruu lind ning visadus pesa ehitamisel on igati liigiomane,» selgitas Aua. «Teisest küljest on valge-toonekurgede asustustihedus Eestis piisavalt suur ning see, et vajaduse korral kiiresti uus turvaline pesapaik leida, ei ole just kergete killast ülesanne. Kui aga korstna otsas olev pesa mingil põhjusel ikkagi alla pudeneb, siis, nagu bioloogid tavatsevad ütelda, ei olnud need isendid oma valikus edukad.»