Lapse mäng laseriga jõudis politseisse

Viljandis häiris teismeline poiss oma koduaknast laserkiirega teisi inimesi ning tegu lõppes sellega, et politsei vestles tema vanemaga.

Männimäel elav Kadri Haavajõe ütles, et esmaspäeva õhtul enne kella kuut einestas ta koos lapsega köögis, kui korraga oli terve ruum täis rohelist plinkivat valgust. 

«Ehmusin, sest mulle teada olevalt ei ole meil kodus ühtki masinat või mänguasja, mis sellist valgust tekitaks,» lausus ta. «Järgmisel hetkel läks roheline valgusjutt üle mu silmade ja ma sain aru, et see tuleb õuest.»

Esialgu ei teinud ta sellest välja, arvates, et lapsed katsetavad õues oma mänguasja ja valgus sattus aknasse kogemata.

«Natukese aja pärast nägin taas valgust ja selgus, et seda lastakse paarisaja meetri kaugusel asuva korrusmaja rõdult,» märkis pereema. «Kiirt suunati nii meie kui teise maja akendesse, samuti sõidukite poole ja õues mängivate laste sekka.»

Haavajõe lisas, et rohelist laserkiirt nägi ta toast läbi liikumas vähemalt kolmel päeval, aga nädala lõpus pole seda enam juhtunud.

«Ma ikkagi siiralt usun, et see ei olnud kuritahtlik plaan inimesi kiusata, ehk kaasnes see uue lelu avastamisrõõmuga,» lisas ta. «Minus tekkis pigem kummastus, et müügil on mänguasju, mille kiir on nii võimas, et ulatub üle platsi. Teadmatusest või ettevaatamatusest võib sellega tekitada päris suurt kahju.»

Korravalvurid tuvastasid, et laserkiirega mängis 14-aastane poiss, kelle isa ei teadnud, et pojal selline asi üldse on. «Politsei vestles isaga ning juhtis tähelepanu sellele, et laserkiirt ei tohi vääralt kasutada,» lausus Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse piirkonnavanem Meelis Lill. «Viljandis on üksikjuhtumitena täheldatud laseri mittesihipärast kasutamist, kuid sellega ei ole otseselt kellegi rahu häiritud. Siinkohal kutsume lastevanemaid jälgima oma laste kasutuses olevaid niisuguseid mänguasju ning selgitama neile kaasnevaid ohtusid.»

Politseinik märkis, et Eestis ei ole laserite müümine keelatud. Nende kasutamisel tuleb aga järgida ohutusreegleid ning väärkasutus võib kaasa tuua karistuse. «Kurjaks läheb asi siis, kui laseri kasutaja astub üle üldkehtestatud käitumisnormidest ning hakkab sellega segama teisi inimesi,» rääkis Lill. 

Tema andmeil liigitatakse laserid ohutuse järgi nelja klassi. Esimesse kahte klassi kuuluvaid lasereid, mis on näiteks CD-mängijates, peetakse inimesele ohututeks. Alates kolmandasse klassi kuuluvast seadmest, mille võimsus on 1–5 millivatti, võib laserkiire silma sattumine kaasa tuua vigastuse ohu. 

«E-poodides müügil olevatel laseritel ongi võimsus viis või rohkem millivatti ja seega tuleb nendega ümber käies olla äärmiselt ettevaatlik,» lausus Lill. «Neljandasse klassi kuuluva laserkiire kas või hetkeline sattumine nahale võib põhjustada kohe vigastuse.» 

Nagu politseinik märkis, on valgusallika, näiteks laserkiire väärkasutamine seaduse järgi keelatud ja seda olenemata asjaolust, millisesse klassi laser kuulub. Karistusseadustik näeb ette mitut võimalikku karistust olenevalt sellest, kas teoga rikuti avalikku korda või kahjustati kellegi tervist. Lisaks sätestab korrakaitseseadus, et avalikus kohas on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. 

Lill lisas, et Eestis ja mujal maailmas on laserkiirega häiritud isegi lennukijuhte. Kuu aega tagasi levis meedias uudis, kuidas Londoni Heathrow lennujaamas pidi õhku tõusnud lennuk tegema hädamaandumise, sest piloodi silma sattunud laserkiir tekitas tal halva enesetunde.