/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2016/02/26/5098009t1h730d.jpg)
Kes on Eesti peaminister? Keset töist argipäeva esitatud veider küsimus paneb väikelinna kauplusetöötaja mõttesse. Siis teatab ta: «Andrus Ansip. Juba vist teist hooaega.»
Klaari näoga ideeline elukauge mees (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjanik usutleb edasi: «Aga kes on siis Taavi Rõivas?»
«Nüüd tuli meelde!» ütleb 47-aastane naine, kes oma nime lehes avaldada ei soovi. «Rõivas on paar aastat kindlasti selles ametis olnud. Ansip läks Brüsselisse. Ma lihtsalt ei mõtle selle peale, kes on peaminister.»
Eesti suurimas linnas sirge seljaga riigitüüri taga seisev peaminister Taavi Rõivas ei saa oma populaarsusega uhkustada. Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute aktsiaseltsi tehtud küsitlus näitas, et jaanuaris sai tema töö hindeks 2,57. Hinnati skaalal ühest viieni.
Sakala uuris seepeale Eesti pisimas linnas, riigi lõunapiiri äärses Mõisakülas, mida seal meie peaministrist teatakse ja arvatakse. Lisaks küsisime arvamust Taavi Rõivase sõbralt, pealinna poliitikult Kalle Pallingult.
Algul Ansipit valitsusjuhiks pakkunud kauplusetöötaja nendib, et Eesti rahvas ei ole Rõivase kui peaministriga rahul. «Populaarsus on madal, seda ma tean,» lausub ta.
Küsimusele, mida ta peaministrist rääkida teab, vastab naine, et Rõivas on Luisa Värgi mees. «Rohkem ei ütle ma midagi. Parem, kui halvasti ei ütle.»
Kaupluse ees arutavad ilmaasju kaks pensionäri, 81-aastane Juhan Rebane ja 77-aastane Aleksei Buschin. Taavi Rõivas on neile peaministrina teada, kuid hästi nad temast ei arva.
«Ei ole üldse rahul,» märgib Rebane. «Vaadake, mis elu meil siin on! Viletsalt läheb. Haiglat pole, postkontor pandi kinni, kõik kaob.»
Aleksei Buschin täiendab: «Mina pole ka rahul. Raha raisatakse sinna, kuhu vaja pole. Mõisaküla sureb välja, tööd ei jätku. Omal ajal olid siin ekskavaatoritehas, linavabrik, vaguniremondidepoo.»
Mõlemad mehed töötasid aastakümneid ekskavaatoritehases.
Buschin lisab, et Rõivas on üldse imelik mees, sest tal on kodus manuline, keda ta naiseks ei võta.
Rebane leiab, et Rõivas pole konkreetne, vaid keerutab juttu. «Esineb riigikogu ees, jääb mökutama. Tulemusi ei ole.»
Meer ja koolitüdruk
/nginx/o/2016/02/26/5097937t1hb868.jpg)
Ette hoiatamata astub Sakala kaheliikmeline meeskond Mõisaküla linnavalitsusse. Parasjagu on oma kabinetis kohal 59-aastane meer Ervin Tamberg.
«Meie sõber Rõivas,» vastab ta muheledes kõige lihtsamale küsimusele. «Kas võib huumorit ka teha? Meil on samuti hea sõber Rõigas, endine Halliste vallavanem. Vahel aetakse need nimed meelega või kogemata sassi.»
Mõisaküla linnapea ütleb, et tema isiklikult peaministriga ei suhtle.
«Rõivas on käivitanud haldusreformi, mis on minu kui omavalitsusjuhi hinnangul väga halvasti ette valmistatud, pole läbi mõeldud,» räägib ta. «Halb on ka ettevõtete maksupoliitika. Maapiirkondades võiks ettevõtetel olla maksusoodustusi, paraku pole neid tehtud.»
Mida aga Eesti pisima linna pea Eesti peaministrist teab? Kuidas võiks teda iseloomustada?
«Tore mees,» lausub Tamberg naerdes. «Noor, ideid jagub. Aga ta peab oma meeskonda ka kuulama. Spetsiaalselt ma tema tausta uurinud ei ole.»
/nginx/o/2016/02/26/5097941t1h8eb2.jpg)
Mõisaküla muuseumi juhataja, 47-aastane Anu Laarmann hindab oma rahulolu peaminister Taavi Rõivasega 100-pallisel skaalal: see on 65.
«Ta ei saanud algul vedama ja nüüd läheb kiireks, rapsib omavalitsusreformiga,» kõneleb ta. «Tundub, et nüüd tahab reformi vägisi ellu viia, sest on seda lubanud. Eesti Vabariigi kodanikuna ütleksin: «Kes konnalt küsib, kui sood kuivendatakse...»»
Muuseumi juhataja nendib, et Mõisaküla on ääremaa, kui seda vaadata Tallinnast või Viljandist. «Tulles aga lõuna poolt, näeme Lätis kümme kilomeetrit tõelist ääremaad ja kui üle piiri Mõisakülla jõuame, siis täiesti toimivat ja elavat asumit.»
Rõivase enda kohta teab Laarmann oma sõnul väga vähe. «Ta on hoidnud renomee puhtana, ei saa kuskilt kinni hakata. Korralik noor puhta klaari näoga peaminister,» tähendab ta.
Mõisaküla muuseum asub linnavalitsusega samas hoones. Kui ajakirjanikud väljuvad, läheneb jalgrattal neiu. Seda, kes on Eesti peaminister, 14-aastane tütarlaps öelda ei oska. Ka Taavi Rõivase nimest pole palju abi, kuigi seda on tüdruk enda kinnitusel kuulnud.
Fotograaf pärib, kas tütarlaps Luisa Värki teab. «Tean küll! Laulja. Tal on head laulud.»
Rõivase ja Värgi seost peab piltnik talle siiski selgitama.
/nginx/o/2016/02/26/5097949t1hd8f6.jpg)
Liiga noor või eluvõõras
Mööda tänavat astub end hooajatööliseks nimetav Rait Pais, 55-aastane mees. Küsimusele peaministri nime kohta ei taha ta esialgu tõsiselt vastata. «Äkki olen ise!» tögab ta ning lisab hetke pärast: «No äkki on siis Rõivas.»
Oma arvamust ametis oleva peaministri kohta Pais avaldada ei soovi, sõnades, et ei oska seisukohta võtta, sest pole poliitik, vaid hoopis võhik.
«Ta on kõige ausam minister, sest ei saa luisata,» teatab ta ja mugistab naerda.
/nginx/o/2016/02/26/5097961t1h64fb.jpg)
Koeraga jalutab vastu 56-aastane koduperenaine Tiiu Peek, Mõisaküla elanik nagu kõik teisedki. Taavi Rõivast ta muidugi teab, kuid tema kui peaministriga rahul ei ole.
«Ta on liiga noor selle koha jaoks, elukogemus on väike,» leiab Peek. «Ta on noorest saadik tahtnud poliitikas olla, see tema elu ongi.»
Karksi vallast Mõisakülla tööle käiv proviisor, 45-aastane Kadri Maling nimetab korrektselt peaministri nime, aga jääb viivuks mõttesse rahulolu küsimuse üle.
«Pigem ei,» lausub ta siis. «Mulle tundub, et Tallinnas ei saada aru, et Eesti Vabariik eksisteerib ka väljaspool Tallinna.»
Malingu hinnangul on Rõivaski liiga pealinnakeskne. «Ei oska tema kohta rohkem midagi kommenteerida,» lisab ta.
/nginx/o/2016/02/26/5097965t1h956e.jpg)
58-aastane pingitööline Kalev Kaskla on parasjagu abiks Mõisaküla koolis. Ta ütleb algul, et ei arva peaminister Taavi Rõivasest midagi. «Neil on oma, meil oma maailm.»
Mõtleb siis aga pisut ja lisab, et ei ole peaministriga rahul. «Ta ei tea elust midagi. Noorus võib-olla polegi nii tähtis, aga ta on reaalsest elust eemal. Mida siis veel? Ta on Luisa Värgi elukaaslane. Ega olegi midagi vist rohkem.»
Ei saa me läbi Lätita
Mõisakülast on Lätisse kiviga visata. Eesti president käis Lätist naist toomas. Mida teab üks tavaline Läti inimene Eesti valitsusjuhist?
Ületame riigipiiri ja võtame suuna lõunasse.
Tee ääres on majad. Paistab, et valdavalt tühjad. Ühest korstnast tõuseb suitsu, aga me ei tihka kedagi keset päeva koju imeliku küsimusega kollitama minna. Loodame, et ehk kõnnib keegi vastu. Paraku ei kõnni.
Ipiku külas on maju rohkem. Üks mees istub autos ja kõneleb mobiiliga. Peatume aga suure hoone ees, kus lehvib Läti lipp ja viit teatab, et tegu on informatsiooni- ja kultuurikeskusega. Kahjuks on see suletud.
Möödub üks mustlaspoiss, kes ütleb midagi. Fotograaf arvab ära tundvat sõna «biblioteka». Mina ühman, et oleme Eestist, mispeale mustlane astub edasi.
/nginx/o/2016/02/26/5097973t1he365.jpg)
Otsustame, et sõidame siis juba Ruhja. Mõeldud, tehtud. Ruhja kesklinnas peatan lahkeilmelise mööduja, 50-aastase koduperenaise Laila Zilberga. Küsin, kes on Eesti peaminister.
«Tean küll... Oot, ma mõtlen,» lausub lätlanna. «Ta ju abiellus selle meie tütarlapsega.»
Kuuldes Eesti ajakirjanikelt, et abielluja oli hoopis Eesti president, tunnistab Zilberga, et siis ta Eesti peaministrit ei tea.
Enne Lätti sõitu kontrollisid Eesti ajakirjanik ja fotograaf järele, kes on 11. veebruaril ametisse astunud Läti valitsuse peaminister – piinlik, kui ise ei oskaks sellele küsimusele vastata.
Laila Zilberga muidugi teab: «Kučinskis. Māris Kučinskis.»
Kui Eesti riigipea juba jutuks tuli, siis mida arvab lätlanna sellest, et Eesti presidendina ametis olev vanem härra kosis endale Lätist noorema kaasa?
Zilberga naerab ja ütleb: «Kui neil omavahel sobib, miks mitte!»
/nginx/o/2016/02/26/5097929t1h7291.jpg)
PEALINLASE ARVAMUS
Kalle Palling,
riigikogu liige, Taavi Rõivase sõber
Peaministrina ja valitsusliidu juhina on Taavi Rõivas kindlasti XXI sajandi riigijuht ja poliitik, kes mõistab, et tänapäevase toimiva ühiskonna ülesehitamine ei käi ainult ülevalt alla, vaid ka alt üles, ning kes mõistab sisu kõrval kommunikatsiooni olulisust. Tal on kannatlikkust ja meelekindlust otsida kompromisse kokkulepete saavutamiseks. Tal pole kombeks inimestest üle sõita ja ta oskab ütlemise kõrval ka kuulata.
Kui Taavi langetab otsuse, on see põhjalikult läbi mõeldud ja arvestab otsust puudutavate inimeste või huvigruppide seisukohtadega. Ta on äärmiselt põhjalik ja oskab fookust hoida ning nendes küsimustes on ta nii kolleegide kui alluvate suhtes väga nõudlik. Tema pidev, praktiliselt 24/7 on-line'is olemine on kindlasti plussiks sama palju kui miinuseks, sest puhkamiseks ja patareide laadimiseks on uudiste paast vahel kriitiliselt oluline.
Sõbrana pean tähtsaks, et ta on kirglik kõiges, mida teeb. Siis on inimene ka õnnelik. Ta on tõeline liberaal, harrastusprofessor. Suur tehnika- ja spordihuviline. Armastab oma tüdrukuid, vanemaid ja sõpru.