Repliik: Ikka vana lugu

Ütlen ausalt, et järgmine lugu pole kirjutatud ruumitäiteks, kuigi mõnele võib elementaarsetest asjadest rääkimine tunduda ülearuse heietamisena.

Jutt on helkuritest, mille kandmist peab inimestele igal aastal meelde tuletama. Käes on jälle kõige pimedam aeg: kell on keeratud, lumi pole veel maas ja nähtavust vähendab tihtipeale peenike vihm.

Paraku leidub meil endiselt halvasti valgustatud ülekäiguradu ja kui juhtub veel teine auto vastu tulema, on juhil — olgu ta nii viisakas ja hooliv kui tahes — võimatu teed ületavat helkurita jalakäijat märgata.

Pahatihti peab helkuri vajadust meelde tuletama ka autojuhtidele, sest noodki satuvad asjaajamiste käigus jalakäija rolli. Olen olnud samas olukorras ja tundnud sisimas häbi: kuidas ma seisan tee ääres nagu jobu ja üritan autojuhtide pahameeleks pimeda koguna üle tee minna! Seega võiks igaühel olla välisrõivaste taskus helkur, mille saab vajaduse korral käiku lasta.

Omaette teema on, miks ei võiks linnavalitsus lasta reguleerida tänavavalgustust nii, et see hakkaks kas või pool tundi varem põlema. Praegu tekib kõige suurema liiklemise ajal väga vastik hämar periood.