Mati Pirnpuu ja Hannes Lutus seisavad jäätunud veskitammi all.Möödunud aasta viimasest päevast saadik töötab Tarvastu jõel vanas veskis elektrijaam.
Elektrijaama rajasid kaks hakkajat meest, kes tegid seda oma sõnul missioonitundest. Üks neist, Mati Pirnpuu nendib, et tema lapsepõlv möödus samasuguses veskikohas.
"Oleme siin kolm aastat kõik nädalavahetused rüganud," ütleb teine veski omanik Hannes Lutus. "Ja rahast me parem ei räägi oleme seda siia nii palju sisse pannud, et tagasi ei tule see vist kunagi."
Tulu mehed oma kätetööst ei loodagi, sest praegu on neil mõttes juba teisegi üleliigsest veest toidet saava turbiini käikulaskmine. Sel suvel peaks turbiinikanal betoonpaneelidega kaetud saama, et vesi selles talviti ei külmuks.
Praegu annab elektrijaam 15 kilovatti energiat tunnis. Kaabli ja õhuliini kaudu jõuab see Eesti Energia süsteemidesse.
Omanikud ütlevad, et suure veega sai elektrit toodetud isegi 18 kilovatti, jaanuaris aga lülitus jaam vee vähesuse tõttu nädalaks välja.
Pikrul oli vesiveski
Mati Pirnpuu teab, et vanasti oli kõrgete kallaste vahel järsult langeval Tarvastu jõel viis veskit ja tööd jagus kõigile. Pikru veskikivid töötasid algul veejõul ja hiljem mootoriga, siis aga hakati jahvatama elektri jõul töötava valtsveskiga. Kivid ning vilja- ja jahupunkrid on veskis seniajani alles.
Veski said Mati Pirnpuu ja Hannes Lutus endale kolme aasta eest, kui neil õnnestus veskimaja eelmiselt omanikult ära osta. Lisaks pidid nad ära ostma majas asuva korteri, milles vanainimene praegugi sees elab, ning 20 hektarit maad selle juures. "Kuus hektarit maad oli vaja, et veehoidlat teha," selgitab Lutus.
Pirnpuu räägib, et veskimaja oli väga kehvas seisus ning ümbrus kubises prügimägedest ja oli paksus võsas. Nii tuli alustuseks kord majja lüüa.
Mehed pidid teetammi meetri võrra tõstma ja selle betoneerima, puhastama kuus hektarit järve põhja ning taastama veskitammi ja silla. Nüüd on paisjärv ülesvoolu 2,7 meetrit sügav, otse tammi all on aga vett üle nelja meetri.
Elektrijaam töötab automaatikal
Veski kohalt tuleb läbi tammi kanal, mille otsas ahtis asub Mõisaküla vagunidepoos restaureeritud Francise originaalturbiin. Vesi langeb selle peale läbi siibrite, mis praegusel ajal on avatud minimaalselt ehk paari sentimeetri jagu.
"Turbiini labad lasime teha Tartus valutehases ning kahel laagril võlli Ramsil," räägib Mati Pirnpuu.
Ülekandevõll on omakorda ühenduses ZIL-i käigukastiga, milles sisselülitatud esimene käik annab üks seitsmele ülekande elektrimootorile. Võlli pöördeid korrastab andur.
Elektrijaama tööd reguleeriv hüdrosüsteem on meeste endi välja mõeldud: kui veetase langeb ja pöörded aeglustuvad, suleb andur siibrid ja jaam jääb jaotuskilbist automaatika juhituna ise seisma. Kui aga veetase jälle tõuseb, lülitub elektrijaam tööle. Siibrid avanevad vee vastuvõtmiseks kümne sentimeetri ulatuses.
Hannes Lutus selgitab, et elektri tootmine sõltub veetasemest ning veehulgast tammi taga. Kui veetase kerkib näiteks kümme sentimeetrit, saab juba paar kilovatti energiat rohkem toota.
Kui tammi taga on neli ja pool meetrit vett, jääb seda elektrijaama turbiinikanalite siibriteni üle meetri. Novembris purunes üks ahtkanali vesiväravatest ja alla voolanud vesi paiskus sealt hooga üles.
Elekter läheb Eesti Energiale
Pikru elektri ostab ära Eesti Energia ja selle tootmise hind on suhteliselt kõrge. Rohelist energiat ostetakse Eestis aga Baltimaade madalaima hinnaga. "Kuigi Eesti Energial on kohustus seda osta, on hinnad kõvasti langenud," nendib Mati Pirnpuu.
Nädal tagasi näitas arvesti elektrijaamast väljuvaks energiakoguseks neli kilovatti tunnis ja praegune hind on 76 senti kilovatt-tunni eest.
Meeste teada on nende jaam Viljandimaal teine omasugune esimene, viis korda nõrgem jaam asub Kaarlis.
Peale kavandatava turbiini on jaama omanikel Pikrul veel palju plaane. Nende hulka kuuluvad karpkalade toomine veehoidlasse ning forellide asustamine tammist allavoolu jäävale alale, mis pidavat nende tegutsemiseks sobiv koht olema. Ja enesestmõistetavalt lubavad mehed veskikoha ümbruse kaunimaks muuta.
Mati Pirnpuu ja Hannes Lutus tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjatena, kuid rohelist energiat müüvad nad osaühingu Espo kaudu.