TEISIPÄEV: Silvia Soro kirjutas lastele ainult headest asjadest

Poolteiseaastase tütre Hertaga lapsepuhkusel olev Ugala näitleja Silvia Soro kirjutab vabal ajal nii lastelaule kui -näidendeid.Ugala näitlejanna Silvia Soro võttis lapsepuhkuse ajal kätte ja kirjutas koduteatrile jõuludeks lastenäidendi "Ainult headest asjadest". Tegemist pole siiski tema esimese teatritekstiga — perestroika ajal kirjutas ta oma vennale ja sõbrannadele klassiõhtuteks mitu ühiskonnakriitilist sketši, mõne aasta eest jõudis aga Viljandi Muusikakooli õpetajate esituses lavale tema lühinäidend "Händel Bachil külas". Esimene täispikk näidend valmis Silvial varjunime all mõni aasta tagasi välja kuulutatud Ugala näidendivõistluseks.

Ise nimetab ta seda lugu "Haige hobuse unenäoks".

Paraku ei tea Silvia oma loomingu edasisest saatusest midagi, sest näidendivõistluse tulemusi pole seni kusagil avaldatud.

"Elas kord pois..."

Kirjutaja inimene on Silvia olnud pisikesest peale. Oma esimest raamatut alustas ta juba lasteaias ja see on tal seniajani alles. "Joonistasin ühe pildi, kus olid helesinine tüdruk ja väike poiss ning lause: "Elas kord pois, kelel oli lumest õte.""

Ehkki kirjandite eest sai Silvia koolis maksimumhindeid, ei plaaninud ta oma edaspidist elu kirjutamisele pühendada ning otsustas näitlejaeriala kasuks. "Ma olen küll kogu aeg kirjutada tahtnud, samas on mulle tundunud, et seda saab teha ka kõige muu kõrvalt," ütleb ta.

Silvia ei eita, et tal on alati suur esinemisvajadus olnud. Seetõttu olid lapsepõlveunistustes tulevaste elukutsete seas ka iluuisutaja ja ooperilaulja amet. Hiljem oli tal tõsine soov minna Pariisi pantomiiminäitlejaks õppima.

"Ajakirjanikutööks oleksin ma aga liiga aeglane, see tapaks oma tempoga mind ära," lisab ta.

Silvia tunneb puudust sellest, et Eestis ei õpetata kusagil dramaturgiks. "Õnneks olen ma aga näitlejana töö käigus üht-teist õppinud. Tean juba, milline peaks üks näidend puht tehniliselt välja nägema, et seda oleks võimalik lavale seada."

Võimaluse korral on ta osalenud ka Eesti Näitemänguagentuuri suviti korraldatud dramaturgiakursustel.

Laps tahab ajada täiskasvanute asju

Üks lastele kirjutamise peamine tingimus on Silvia arvates see, et tuleb proovida mõelda nagu laps. Oluline on lennukas fantaasia.

"Laps ju elustab kõike. Temale on igas asjas elu sees — laud ei ole lihtsalt laud, tal on ikka mingi väike saladus," teab Silvia nii kokkupuudetest teiste lastega kui oma lapsepõlvest.

Teine oluline tõdemus on tema meelest see, et laps ei taha olla laps. "Lapsele on väga tähtis, et teda ei alahinnataks, et ta saaks ajada oma asju nagu täiskasvanu," räägib Silvia ja toob näiteks Astrid Lindgreni tegelased.

Samas tunnistab ta, et lastele kirjutades tuleb proovida ajaga sammu pidada. Kui näiteks tema lapsepõlves oli populaarne praegugi näidatav telesari "Kikerikii!", mille peategelasteks on koduloomad, siis nüüd enam urbaniseerunud lapsi sea ja lambaga nii väga ei köida. Nii ongi tema lastetüki tegevuspaik linnakorter.

"Olen selle paljus kirjutanud oma lapsepõlve meeleolude ja hirmude pealt, kui elasin linnakorteris," kergitab autor näidendi sü©eelt saladuskatet.

Elektrikatkestuse saladus

Loo peategelane on viieaastane laps, kes on üksi koju jäetud. Samal ajal on linnas elektrikatkestus. Nii proovibki laps ületada oma hirmud ja tutvub olude sunnil (teler ja arvuti ju ei tööta!) korteris olevate asjadega, mis on elektrikatkestuse tõttu elustunud.

Üheskoos tegutsedes saavad nad jälile ka elektrikatkestuse põhjusele ja leiavad mõnusa koosolemise võtme, mis hirmudele ja probleemidele ukse suleb.

Võib-olla saavad lastega koos teatrisse minevad täiskasvanud siit vastuse juba pikka aega nendevanuseid inimesi vaevavale küsimusele, millest on tingitud hiljaaegu maailma suurlinnu tabanud elektrikatkestused.

Näitlejana on Silvial hea kogemus, mis proovisaalis autori loominguga sünnib. "Ma olen selleks täiesti valmis, et teksti hakatakse kärpima. Samas tahaksin kirjutada kõigile osatäitjaile piisavalt huvitava rolli, et keegi ei peaks ainult kohta täitma," räägib ta.

Lavastaja Tõnu Lensmendiga on Silvial oma sõnul hea koostöö olnud ja nii on ta teksti kirjutades kasutanud mitmeid lavastaja soovitusi.

Edukas laulukirjutaja

Silvia pole aga pelgalt jõululavastuse teksti autor, tema sulest pärinevad ka laulude sõnad ja viis.

Laulude kirjutamine pole muusikute perest pärit ja üheksa aastat Tallinna Muusikakeskkoolis õppinud Silviale samuti uus asi. Tänavu kevadel võttis ta osa Eesti-Soome lastelauluvõistlusest "Lastelaul 2003", mille Eesti finaalkontsert oli emadepäeval Tallinnas Raekoja platsil.

Silvia kirjutatud ja Johan-Kristjan Konovalovi esitatud "Politsei rock" jõudis Eesti eelvoorus kaheksa parema hulka ning pääses võistlema Soome kaheksa parema lauluga. Lõppvõistlusel saavutas see koguni teise koha.