Laidoner ja Vorošilovi hobune

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ülo Vaarik
GULAG-i "kliendi" nr. i-456 poeg

VILJANDISSE püstitatakse Johan Laidoneri mälestussammas. Õigele mehele õiges kohas. Plaanis on koguni ratsamonument. Ega mul ole ratsamonumendi vastu ka midagi, seda enam et ilma meid vist Euroopa Liitu ei võetagi.

Kuulsin televisioonist, kuidas kunstnik, kena noor linnainimene, oma ideed põhjendas, veidi kiitiski. Kõrva hakkas ja meelde jäi: "Vorošilov ise kinkis ju Laidonerile ratsahobuse!"

Terve eesti rahvas kuulis seda. Mõnele jäi ehk meeldegi. See on ju peaaegu sama hea, nagu Stalin ise oleks hobuse kinkinud!

Minule meenus aga kohe seik minu isa Peeter Vaariku Siberi-mälestustest. Ta kirjutab: "III tsoonis tutvusin ühe väga huvitava eesti mehega, kelle nimi oli Reitel. Ta oli õieti põlvnenud saksa rahvusest ja saksa keel oli tal täiesti selge. Sõjaväes oli ta olnud vanemleitnant. Tal paistsid olevat väga täpsed teadmised Eesti Vabariigi sõjaväe tegevusest ja kuigipalju näis ta teadvat ka hitlerliku Saksa sõjaväest. Tema oli üks nendest, kes 1941. a. kuulus "Erna" pataljoni. Seoses sellega ta rääkis ühe loo, millest ma midagi ei olnud kuulnud, alles hulk aastaid hiljem võisin veenduda, et niisugused asjad on tõesti toimunud.

TA RÄÄKIS: "1939. aastal, kui Punaarmee okupeeris meie maa, tulid nad sisse teatavasti kolme teed mööda: Narva, Vana-Irboska ja mere kaudu laevadega. Eelnevalt oli selle kohta kokkulepe Eesti Vabariigi valitsusega. Olid tarvitusele võetud kõik ettevaatusabinõud. Selle eest, et sissesõit toimus ilma mingite vahejuhtumiteta, kinkis Stalin president Pätsile endanimelise albumi, kuhu oli kuldtähtedega kirjutatud: "Minu parimale sõbrale ja seltsimehele, Eesti Vabariigi presidendile Konstantin Pätsile. Stalin."

Laidonerile kinkis ta omanimelisest hobusekasvandusest valge araabia täku. Hobune toimetati Balti jaama. Kuna Balti jaamas ei olnud võimalik hobust maha laadida, toimetati vagun Kopli jaama. Laidoner saatis oma esindajad hobust vastu võtma. Sõitsid keegi ohvitser paari sõduriga ja vetarst. Hobune oli vagunis, mis oli seestpoolt kahekordse vildiga vooderdatud, et hoida hobust igasuguse tuuletõmbuse eest. Ühes vaguni otsas oli toit ja saatja.

HOBUNE VÕETI maha ja toimetati Laidoneri mõisa. Laidoner oli tulnud hobust vaatama. Ta vaatles teda vaikides. Tegi siis korralduse: "Hobust korralikult sööta, hooldada, kaks korda päevas jalutada, kuid mitte selga istuda." Hobune jäi mõisa kuni Laidoneri vangistamiseni. Siis arvati ta sõjaväe koosseisu.

Kohe sõja algpäevil organiseeriti Soomes emigrantidest kolm pataljoni, kes pidid saadetama Nõukogude Liidu territooriumile. Üks pidi saadetama Lätisse, üks Eestisse ja kolmas Karjalasse. Iga pataljon oli rganiseeritud vastava maa kodanikest.

Tegelikult saadeti välja kaks pataljoni. Kolmas jäi millegipärast saatmata. Ma ei tea, milline jäi välja saatmata, kuid Eestisse saadeti ta "Erna" pataljoni nime all. Koosseisu kuulus ka vanemleitnant Reitel, kes oli ühtlasi tõlgiks, kuna pataljoni komandöriks oli saksa oberleitnant. Pataljon sõitis üle lahe mootorpaatidega. Ranna lähedal lülitati mootorid välja ja sõideti aerudega. Maandumine läks õnnelikult, patrull neid ei avastanud.

NAD SUUNDUSID Kautla rappa. See pidi olema raskeltläbitav soo, kus läbitavad olid ainult mõned teatud rajad. Kui nad juba mõnda aega olid soos asunud, tulid nende juurde kolm Punaarmee vormis eesti meest, kes avaldasid soovi ühineda pataljoniga. Komandör oli sellega nõus, kuid käskis neil silma peal hoida. Mehed teatasid, et tulid hobustega, kuid jätsid nad maha eelmise soosaare peale. Kui vajate, toome hobused ka siia. Komandör käskis ühe uustulnukatest teejuhiks võtta, minna mitme mehega ja tuua hobused ära. Nende vanemaks läks kaasa Reitel. Kui nad soosaarele jõudsid, jooksis neile hirnatades vastu valge täkk, kelles Reitel tundis ära Laidonerile kingitud valge hobuse.

Hobused viidi pataljoni juurde. Reitel tegi komandörile teatavaks araabia täku päritolu. Kui saksa väed olid selle territooriumi okupeerinud ja "Erna" pataljon regulaararmeega ühinenud, andis pataljoni komandör peakorterisse teate haruldasest trofeest. Vastavalt peakorteri korraldusele saadeti hobune teele Berliini poole.

MIS AGA PUUTUB Pätsile kingitud Stalini nimelisse albumisse, siis Päts olevat hoidnud teda oma töölaual aukohal, lootes, et see võib talle kasuks olla edaspidises käekäigus. Kuid teatavasti album teda ei päästnud."

Olen nüüd natuke nõutu. Kelle hobuse selga istub Laidoner?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles