VIDRIK KIVI: kõike, mis on olemas, ei pea tingimata silmaga seletama

Põhjaliku inimesena armastab Vidrik Kivi asjade olumuseni välja jõuda. Käes on tal kann veega, milles leidub ülimalt salapärast ainet. Foto: Peeter Kümmel

Ettevõtlik turismitalunik Vidrik Kivi ammutab maapõue veesoonte rüpest üliharuldast ainet, millele on aastatuhandete vältel omistatud lausa uskumatuid omadusi.

Viljandi külje all, maalilise Sinialliku kandis elab ja tegutseb ilma suurema kärata Vidrik Kivi. Tema loodud turismitalu oli üks esimesi Eestis.

Vidrik Kivi on põhjalik mees. Sellest annab tunnistust kas või see, et kui harilikult kaevatakse kodu ümber tiigikesi, siis tema on hakkama saanud tervelt paari kilomeetri pikkuse jõega.

Kivi talu ei asu just tavalises paigas: Sinialliku ümbrus on tuntud tugevate anomaaliate poolest ja talu territooriumile jääb sellest 50 x 200 meetri suurune maatükk.

Viimasel ajal on peremees põhjalikult tegelnud ORME veega, milles leidub salapärast ainet. Ainet, mis on sajandite vältel eri kultuurides ja usundites palju kõneainet pakkunud. Piiblis kutsuti seda tema jutu järgi taevamannaks ja alkeemikud tundsid seda filosoofide kivi nime all.

Tarkade kivi, nooruseallikad, praana, chi, kuldvillak — tänapäevaks arvatakse olevat selgunud seosed kõigi nende vahel. Materjali, mis neid ühendab, nimetatakse üldnimega ORME (Orbitally Rearranged Monoatomic Elements ehk muudetud orbiidiga monoatomaarsed elemendid). Veel kasutatakse nimetust m-seisundis ehk monoatomaarses seisundis olev mateeria.

Kui kas või kübegi ORME-le omistatud omadustest peaks tõele vastama, tõotab see 1970. aastatel Ameerika Ühendriikides taasavastatud aine revolutsiooni. Sellele on Vidrik Kivi ütlemist mööda võimalik leida rakendust füüsikas, keemias, farmaatsias, elektroonikas ja energeetikas, meditsiinist rääkimata.

Seda on küll üsna keeruline uskuda, aga pärast pikka katsetamist on meistrimees õppinud sellesama salapärase ORME elemente magnetlõksu abil koos veega kätte saama.

Materiaalne maailm

Paari aasta pärast 60. sünnipäeva tähistav asjalik habemik Vidrik Kivi võtab meid vastu selle suve ühe palavama päeva pärastlõunal ning viib meid hakatuseks mööda anomaalset magnetvälja laotud kivispiraalini.

Paneme koos fotograafiga käed kõrvale, peopesad allapoole pööratud — täpselt nii, nagu Vidrik Kivi soovitab —, ning kõnnime kivispiraalis kukesammudega tema kannul. Peopesad lähevad kord õrnalt soojaks, kord tunneme lausa tugevaid kuumapuhanguid.

«Kõike, mis on olemas, ei pea tingimata silmaga seletama,» ütleb peremees. Peopesad, muide, kuumavad veel jupp aega.

«Ma ei ole mingi ravitseja, ma annan lihtsalt nõu,» lausub Vidrik Kivi, kui kõnnime väheldase majani, kus ORME välja meelitatakse, ning jätkab: «Inimesed on viimasel ajal väga materiaalseks läinud. See, mida me käega katsuda ei saa, toimib aga sageli palju tugevamini.»

Kuldaväärt rüüp

Mis see ORME siis õieti on? Inimesel, kel pole taskus just tuumafüüsiku paberit, on seda keerulisevõitu seletada. Riskin siiski.

Viimasel ajal usutakse, et maa tuum koosneb kullast ja väärismetallidest. Looduslikult moodustub ORME 2000—2500 kilomeetri sügavusel maapõues magma sees, kus maa tuuma temperatuur on umbes 5500 Celsiuse kraadi. Selle temperatuuri juures väärismetallide aatomid ergastuvad ning muutuvad ülijuhtideks ja kaalutuks, teiste sõnadega muutuvad monoatomaarseteks elementideks. Seda nimetatakse m-seisundiks.

Maa magnetjõu toimel hakkavad need monoatomaarsed elemendid magnetjõujoonte tekitatud pragusid mööda maakoores ülespoole tõusma. Veesoonte piirkonnas ühinevad nad ka veega. Suurtest veesoontest moodustuvad omakorda allikad. Neid pidi jõuabki ORME pinnale kõikjal maailmas, suuremates kogustes aga ainult üksikutes tektooniliselt anomaalsetes piirkondades.

Üks sellistest kohtadest asub Kivi talu maadel. Maapinna lähedale jõuab ORME-st, mis esineb vees õlijal kujul, ainult tühine osa, sest väävliühendite toimel m-seisund laguneb ning monoatomaarsed ühendid muutuvad tavalisteks väärismetalli aatomiteks.

Enamiku Eesti puurkaevude vees leidub väävliühendeid või šahtkaevudes väävelvesinikku. Seetõttu on ORME kogus neis minimaalne. Kuldsete kätega Vidrik Kivi on aga konstrueerinud erilise magnetlõksu. 25 liitrist erilisest allikaveest saab ta ühe liitri ORME vett.

«Joonised leidsin internetist, kuid tööle oli seda süsteemi üsna raske saada — läks ikka hea mitu kuud mõtlemist,» nendib peremees ja ulatab rahulolevalt kannu veikleva vedelikuga. «Maitske!»

Kui vaadata kannu vastu valgust, võib selle sees täiesti selgelt näha sadu lõbusalt sätendavaid tilgakujulisi terakesi. Needsamad märjad sädemed ongi imetlusväärse ORME osakesed.

Veel pole esialgu mingit maitset, peagi aga läheb suu magusaks. Vedelik mekib nagu kasemahl.

Hiljem uurin vee keemilist koostist. Selgub, et muu hulgas voolas mu kõrist alla tähelepanuväärsel hulgal plaatinat, iriidiumi, kulda ja hõbedat.

ORME vesi on väga tundlik ning päikesekiirguse tagajärjel see hävineb.

Eestis on Vidrik Kivi seni ainuke selle vee tegija. Imemärjukest saab aga osta ka interneti kaudu: 0,33-liitrise pudeli eest küsitakse 80—100 Ameerika dollarit.

Vidrik Kivi on ORME vett joonud juba mõnda aega ja on tulemustega äärmiselt rahul. «Algul löövad kõik vanad haigused välja, aga see läheb mööda. See vesi soodustab rakkude uuenemist ja pidurdab vananemist. Mina tunnen end küll väga hästi.»

Ravimitööstuse konkurent

Olevat teada juhtumid, et niisuguse vee joomine taastab isegi juuksevärvi, rääkimata kõikvõimalike haiguste ravimisest.

Miks siis ometi sellest veest suurt midagi kuulda pole?

«Ravimitööstuse pärast,» ütleb Vidrik Kivi lühidalt. «See on ju maailmas õlitööstuse järel mahult teisel kohal ja nullib kõik konkurendid ära.»

ORME vett peab tema sõnul jooma regulaarselt pool aastat ning kõige parem, kui on võimalik läbi teha aastane kuur. Päevas soovitatakse seda tarvitada umbes liitri jagu.

Vee laialdane müük Eestis sõltub Kivi sõnul suuresti ametkondade otsustest. Pealegi on seda pudelisse villida ja turustada üsna keeruline, sest selle eluiga on parimal juhul nädal.

Vidrik Kivi selle imeomadustega vee abil rikastuda ei plaani.

«Eks ta suuresti endale sai tehtud. Sugulastele ja tuttavatele olen ka proovida andnud,» ütleb ta tagasihoidlikult.

Praktilise meelega mehele meeldib kõigele läheneda teaduslikult. «Asi peab olema ikka ära põhjendatud, mingit udu ja utoopiat ma ei taha,» rõhutab ta.

Vidrik Kivi vanemad olid Venemaa eestlased — tema esivanemad olid pärisorjusest vabanemise järel sinna rännanud.

«Ema ja isa nägid seal palju vaeva ning 1940. aastal küüditati nad veel Siberisse ka,» jutustab mees tõsiselt. «1947 tulid nad Eestisse tagasi. Mina sündisin kunagises Rimmu vallas kaks aastat hiljem.»

Praeguse Kivi talu esimest maja hakkas Vidrik Kivi ehitama 1984. aastal. Turismikompleksi hakatuseks ehitas ta 1991. aastal ümber seemnekasvatusega seotud abihoone.

«Huvitaval kombel läks asi käima, ehkki tollal oli energiakriis ja linnas ei olnud sooja vettki,» meenutab ta.

Eesti esimest turismitalunikku toodi imetlema ekskursioone Soomest ja saarest. Rahvast hakkas kohal käima ministriteni välja. Praegu on turismitalus 62 kohta ja kui vaja, saab panna lisavoodeid.

Et Vidrik Kivi laenuvõtmist kohe kuidagi ei armasta, on ta talus tähelepanuväärselt palju ära teinud oma kätega, koguni mõne aasta eest valminud hüdroelektrijaam.

Lihtsad tõed

Enam kui pool on elu Vidrik Kivi paelunud alternatiivmeditsiin ning see, mida tal huvilistele öelda on, pole kuigi keeruline.

Nimelt leiab ta, et kuna me kulutame magamisele ja töötamisele elus tähelepanuväärselt suure osa, on tähtis, et me teeksime seda õiges kohas. Uuringud on tema sõnul paraku näidanud, et umbes kolmandik inimeste kodudest asub halbades geomag-neetilistes ja tehiskiirguslikes kohtades ning selle tagajärjel on neil palju mitmesuguseid haigusi.

«Eks see ole Vene aja ehituste tagajärg,» nendib mees. «Talumajad olid kõik õigesti paigutatud. Suuri maju ei saagi tegelikult õigesti paika panna, sest need on pikad ning jõujooned juhtuvad ikka mõnda korterisse sisse.»

Vidrik Kivi on veendunud, et meil kõigil on eneseravimehhanism, see on vaja ainult õigesti tööle saada.

«Väga palju on kinni mõttemaailmas,» kõneleb ta ja toonitab: «Probleeme ei maksa liiga keeruliseks ajada!»

Samuti manitseb ta inimesi töörügamise vahepeal aega maha võtma. «Mammonat võib muidugi koguda, kuid aeg-ajalt tuleb end ka laadida.»

Ja loomulikult on tähtis õigesti toitumine.

Kui talu külalised tahavad Vidrik Kivi kuulata, pole ta kade mees teadmisi jagama. Kel aga niisuguste asjade vastu huvi pole, neile ta oma seisukohti peale ei suru.

Kõrberiik Eesti

Väidetakse, et inimesed on tänapäeval haigemad kui kunagi varem. Mida arvab sellest Vidrik Kivi?

«Eks see tule närvidest — kõik on ennast üle laenanud,» jääb ta nõusse.

Kivi arvates on inimesele kõige parem kaevuvesi.

«Kui vaatad poes seda veepudelite rivi, tundub, nagu elaksime mõnes kõrberiigis!» muigab ta ja ütleb, et tegelikult on pudelivesi oma struktuurilt surnud. «Inimene koosneb 70 protsendist veest ning saladus, kuidas terve olla, on väga lihtne: see vesi peab olema puhas ja õige struktuuriga.»

Üldiselt on Vidrik Kivi veendunud, et pool elu inimene rikub oma tervist ja teise poole katsub seda parandada. «Lõhkuda on muidugi kerge ja parandamine läheb alati kallimaks. Seda mõistame pahatihti aga alles lõhutu varemete vahel.»

ORME

• Seda ainet on peetud pühaks ning sellele on ajaloo vältel omistatud erakordseid omadusi, muu hulgas seda, et ta soodustab pikaealisust ja aitab väga kaua säilitada füüsilist aktiivsust.
• Tänapäeval on selle eksootilise aine ülijuhtivus kuulutatud universumi kõige tähelepanuväärsemaks füüsikaliseks omaduseks. Teadlased vaidlevad isegi selle üle, kas pole mitte tegemist täiesti uue mateeriaga.
• ORME elemente leidub ka bioloogilistes süsteemides, näiteks ravimtaimedes on nende kontsentratsioon eriti suur.