/nginx/o/2017/06/08/6761849t1h1e5f.jpg)
Ligi kümme aastat Ugala teatris töötanud 30-aastane Tanel Ingi pälvis tänavu kolleegidelt tunnustuse kui parim meesnäitleja. Ehkki preemiat ei seostata ühegi konkreetse rolliga, näevad teadjad selle taga eelkõige suurepärast osatäitmist Priit Võigemasti lavastatud draamas «norway.today».
Kahe teineteisele võõra noore inimese ühisest enesetapuplaanist kõnelev lugu läheb Tanel Ingile oma sõnul väga korda. «Siin on näitlejal, mida mängida. Tunnen vist esimest korda ennast laval nii neetult vabana, et naudin seda sada kümme protsenti.»
Ingile meeldib moodne dramaturgia, aga seda juhul, kui vinti pole üle keeratud. «Ei pea ju kogu aeg olema mingi narko ja vägivalla rida. Kui Priit enne «norway» leidmist luges läbi hulga moodsaid näidendeid, ütles ka tema, et enamik olid liiga ropud ja vägivaldsed. «norway» on hoopis teistsugune.»
Tõele au andes tuleb öelda, et Tanel Ingi on mänginud ka ühes niisuguses, paljudele šokeerivas tänapäevases draamas, Mark Ravenhilli näidendi põhjal valminud lavastuses «Shopping & Fucking». Selles kehastatud Gary rolli peab ta samuti hingelähedaseks.
«norway.todays» on Tanel Ingi lavapartner Ugala näitleja Carita Vaikjärv, tema elukaaslane.
«Algul ma kartsin veidi, et võib-olla muudab see töö raskemaks, kuid hirm oli asjatu. Tegelikult on paljugi hoopis lihtsam, kui sa inimest nii hästi tunned. See aga ei tähenda, et me kodus lavastusega pead oleksime vaevanud,» räägib Ingi.
Õnnega pooleks kooli sisse
Tallinnast pärit Tanel Ingi sattus Viljandi kultuurikolledžisse näitlejaks õppima juhuslikult, nii nagu paljud asjad siin elus lähevad.
Lõpetanud Kopli kunstigümnaasiumi, polnud tal sugugi kindlat kava näitlejaks saada ja seetõttu ei kiiganud ta ka lavakunstikateedri poole. Pigem huvitas teda film, täpsemalt operaatoritöö. Paraku tol aastal pedagoogilises instituudis sel erialal vastuvõttu polnud.
«Kaalusin korra, et töötan aastakese ja proovin seejärel pedasse, aga siis juhtusin lugema «Päevalehest» kolledži kuulutust ja mõtlesin, et miks ka mitte.»
Üks oluline tingimus oli Ingil see, et matemaatikaga ei tohi eriala, mida ta õppima asub, kuidagi seotud olla ning kolledži teatrikateeder vastas sellele kenasti.
Tagantjärele on Tanel Ingi kateedri tollaselt õppejõult Andres Lepikult teada saanud, et kooli sissesaamine rippus tal juuksekarva otsas.
«Mind praagiti juba välja, kuid siis otsustati mulle millegipärast veel üks võimalus anda,» kõneleb ta. «Mäletan, et pidin esitama monoloogi Anton Tšehhovi «Ivanovist». Algul kästi lugeda nii, nagu oleks mul just tütar surnud, poole monoloogi pealt aga muudeti ülesannet. Pärast seda võeti mind vastu.»
Toda sündmust nimetab näitleja oma elus murdehetkeks. «Kui seda otsust poleks tulnud, siis pagan teab, kuidas elu oleks võinud minna.» Edasine koolitee kulges Ingil juba valutult: hinded küll kogu aeg laes ei olnud, aga probleeme polnud samuti.
Koolipingist peaosasse
Esimese kursuse lõpul tegi lavastaja Andres Noormets Tanel Ingile ettepaneku mängida peaosa suurejoonelises lastetükis «Timm Thaler ehk Müüdud naer».
Noormets põhjendab näitlejahakatise usaldamist nii: «Timm on poiss ja on hea, kui teda mängib poiss. Pärispoisile oli aga lugu keerukas, vaja oli näitlejat. Kõige poisimad näitlejad on näitlejaüliõpilased. Olin näinud, kuidas tollal esimesel kursusel olnud Tanel laval tegutses, ning tema energia, tahtmine ja siirus meeldisid mulle. Ka Timmile sobisid need omadused.»
Ingi meenutab, et esimene tõsine lavakogemus oli parajalt jube, sest algajana ei teadnud ta asjast midagi. «Samal ajal vahetus ka kursuse juhendaja: Tallinna läinud Peeter Tammearu asemele tuli Kalju Komissarov ja tema arvates pidi meiega kõike nullist alustama.»
Samas toob ta positiivsena välja selle, et kõike, mida Komissarov erialatunnis õpetas, sai kohe laval järele proovida.
Kõige raskem oli Tanel Ingil «Timm Thaleri» puhul õppida sundimatult naerma — seda tuli lavastuses mitu korda teha. «Käisin naermist koos Komissaroviga keldrisaalis harjutamas,» ütleb ta.
Andres Noormetsa hinnangul oli Tanel Ingi Timmina väga hea — vahetus, siiras ja arukas. «Temaga oli lihtne töötada.»
Pärast peaosa «Timmis» tegi Tanel Ingi kooliajal koos kursusekaaslastega kõrvalrollides kaasa veel mitmes Ugala lavastuses, nagu «Jumalaema kirik» ja «Saabastega kass».
Neljanda kursuse keskel sai Ingi teada, et kooli lõpetamise järel oodatakse teda Ugalasse tööle. Kui kateedri eelmisest, esimesest kursusest oli Ugalas tööd saanud viis näitlejat, siis tema oli oma kursuselt ainus, kellele pakkumine tehti.
«Kui kursuse lõpetasime, ei olnud ju nii, et lükkame lehviku laiali ja vaatame, kuhu läheme. Muidugi võtsin Ugala pakkumisest kinni, sest töökoht oli vajalik ning siinsed olud ja näitlejad olid juba tuttavad,» kõneleb Ingi.
Mõtet, et peaks ilmtingimata mõnes pealinna teatris töötama, pole tal oma sõnul kunagi olnud.
Väike saal meeldib
Tanel Ingi ütleb, et ta eelistab võimaluse korral alati suurele saalile väikest ning talle meeldib mängida eelkõige sisukates tükkides. «Mõnikord on aga mõnus ka laval lollitada. «Näiteks «80 päevaga ümber maailma» oli supertükk.»
«Libahunti» meeldib talle samuti väga teha, mis sest et sellega on seotud paras närvikulu. «Nädal aega enne mõtled juba hirmuga, et nüüd ta tuleb. Kas ma olen võimeline liikuma või mitte? Trenni ju suurt ei tee...»
Ugalas sulandus Ingi võrdlemisi kiiresti näitlejate ja lavastajate seltskonda, kuhu kuulusid Gert Raudsep, Ingomar Vihmar, Martin Algus, Andres Noormets, Meelis Rämmeld ja Hilje Murel. Peale kahe viimasena nimetatu on ülejäänud praeguseks Ugalast lahkunud.
See oli Ingi jutu järgi kooslus, kes ei kartnud eksperimenteerida ning vaatas avatult moodsate teatrisuundade ja tänapäevase dramaturgia poole.
«Taneli nime oli uue lavastuse koosseisus alati hea näha, temaga oli mõnus koos töötada,» nendib praegune NO99 teatri näitleja Gert Raudsep. Praegu on ainus lavastus, kus Ingit, Raudseppa ja Rämmeldit koos mängimas saab näha, «Helesinine vagun».
«Muidugi tunnen ma neist puudust, aga eks kõigega harju,» tõdeb Ingi ning lausub, et ei plaani sõpradele järgneda.
«Ma ei kujuta ette, mis hea pakkumine see peaks olema, mis sunniks mind minema. Saan siin teha kõike, mida tahan,» ütleb ta. Praegu on ta leidnud mõttekaaslased Priit Võigemasti ja tema kursusekaaslaste näol.
Metsa- ja kalamees
Tanel Ingi on soetanud endale Viljandisse kodu ja peab ennast juba viljandlaseks. Ta leiab, et linn on talle igati armsaks saanud.
Väljaspool teatrit on talle väga tähtsad kalastamine ja metsas käimine. «Ilma selleta ei kujutaks elu ettegi! Kui hommikust proovi pole, on selge, mis saab,» räägib Ingi, kes on ühtlasi sihtasutuse Eesti Forell liige. Sihtasutuse töös osalemine tähendab hoolitsemist lõhede elukeskkonna parandamise eest, nende kudemisalade taastamist ja muud seesugust.
Nagu ütleb Andres Noormets, pole just palju tüüpe, kellele sõbrad sünnipäevaks «Osooni» saatesarja kassette võivad kinkida ja täiesti kindlad olla, et kink täkkesse läheb.
ARVAMUSED
Andres Noormets,
lavastaja ja näitleja
Tanel on näitleja, kes ei pelga tööd ega proovimist. Ta on väga täpne (kohati liigagi), lahtise ja liikuva mõttega ning paindlik. Teda iseloomustavad veel mõnus huumorimeel ning ehedus ja loomulikkus, mis on ilmselt pärit tema loodusehuvist ja -armastusest.
Lauri Kink,
kursusekaaslane, Endla näitleja
Kooliajal oli Tanel nahka kandev moto- ja kalamees, kõigi naiste lemmik, kõikide jumalate soosingus.
Tanel on hea lavapartner, vähemasti oli seda kooliajal. Veel on ta kuratlikult tüütav nohurohu maniakk ja hommikune köhageenius. Ta on vist kõige kiuste üks mu paremaid semusid.
Gert Raudsep, NO99
näitleja
Tanel on õudselt soe, tähelepanelik, hoolitsev, lihtne ja rõõmus, positiivse energiaga inimene. Temaga on väga hea suhelda.
Vaadates Taneli mängu «norway.todays», on näha, millise mõnuga ta seda teeb.
Kolm seika
Filmidest on Tanel Ingi teinud kaasa Ilmar Raagi «August 1991-s».
«Muidugi tahaksin veel filmi- või teatritööd teha. Milline näitleja ei tahaks uusi võimalusi,» ütleb Ingi.
Kõige rohkem saab Ugalas fännikirju muidugi «Buratino» kamp, aga ka Tanel Ingil on üks fänn, neiu, kes talle alati lilli toob.
«See on tore,» nendib ta.
Tanel Ingil on üheksa-aastane tütar Arabella, kes elab oma ema juures Tallinnas. Arabella sündis hommikuse ja õhtuse «Timm Thaleri» etenduse vahel. Sünnitusmajas tehtud pildid on üsna kummalised, sest isa on neil meigi ja patsiga.