Mõisnik Mats Erdell oli puhast talupojatõugu

Taageperast mitte kaugel asub Ala kalmistu, mille lõunapoolsest otsas paikneb esimese Eesti soost mõisniku Mats Erdelli kabel. Seal puhkavad ka Matsi naine Kärt, poeg Friedrich Bernhard ja veel üks Matsi järglasi. Mats Erdell (1792—1847) oli esimene Eesti soost mõisnik. Foto: Elmo Riig

Kuni 1920. aastani Viljandimaa koosseisu kuulunud Helme kihelkond on rikas seal võrsunud ja ühel või teisel moel tuntuks saanud isikute poolest.

Nende uurimiseks ja tutvustamiseks on Tõrva kultuuritegelased eesotsas kontsertsaali juhataja Ilmar Kõverikuga ellu kutsunud programmi «Juured». Ridamisi on korraldatud loenguid ja ekskursioone kuulsate inimeste elu ja tegevuspaikadega tutvumiseks.

Nii on ka Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professor Tiit Rosenberg käinud kõnelemas Karksi kihelkonna Pöögle vallast pärineva Mats Erdelli põlvnemisest ning tema ja ta järglaste eluteest.

Kas sakslase sohipoeg või mitte?

1792. aastal Erdo (Ärdu) talus teise lapsena sündinud Mats ei olnudki Riia sakslase Karl von Stadeni sigitatud, nagu senini on arvatud. Niisuguse legendi on loonud Erdellide järgmised põlvkonnad endi saksastumise käigus, et oma mainet teiste mõisnike hulgas õilistada.

Legendi järgi olevat Pöögle mõisat külastanud von Staden von Oettingenide juures toatüdrukuna teeninud Puritse Tiiuga (Tio) sõbrunenud sedavõrd, et mõisaomanikul tulnud lõpuks Tio koos Karli ihuviljaga sokutada Erdo talu pidaja Märdi (Mert) abikaasaks.

Seni tõeseks peetava legendi kohaselt oli Karl von Staden edaspidi oma sohipoega rahaliselt toetanud ja lisaks oma kulul koolitamisele talle veel suure summa pärandanud.

Arhiivides aga ei leidu mingit märki, et Tiiu olnuks Pöögle mõisas teeninud. Küll oli ta ka Erdo Merdi esimese lapse, tütar Reeda ema. Matz sündis Merdi ja Tio (sedaviisi on nende nimed kirjas Karksi kiriku meetrikaraamatus) teise lapsena.

Kui Friedrich Johann von Oettingen sai 1796. aastal pandipidajana (ostis üles eelmise omaniku võlad) oma kätte Taagepera mõisa, siis olid Pööglest sinna üle viidud 115 (või 150) talupoja hulgas ka Erdo Mert, Tio ja nende kolm last.

Mats alati on tubli mees

Mert oli algul mõisa aidamees, hiljem mõisast versta kaugusel oleva Sõnni talu peremees; 1816. aastal on peremehena kirjas juba Matz (Mats). Priinime Erdell (alul Ertel) sai pere arvatavasti 1819. aastal, ilmselt Matsi sünnitalu järgi.

Mats oli hakkaja mees ja teenis kena kopika 1812. aasta Isamaasõja ajal kroonuvoorides käies, hiljem aga äritses talupidamise kõrval teravilja ja linaga.

1813. aastal kosis Mats naabertalus kasvanud Kärdu (Kert), kellel sündis kolmeteistkümne aastaga neli poega ja kolm tütart.

1830. aasta paiku rentis Matz Erdell Tõrva külje all Patküla mõisa ja kolis perega sinna. Juba 1833. aasta alul sai ta pisut kõveral teel, nimelt Voltveti mõisniku von Stryki kui variisiku nimel, pandipidaja õigused mõne versta kaugusel paikneva Roobe mõisa kohta.

Tollal tohtis mõisaomanik olla ju vaid aadlitõugu inimene, muud kodanikud said selle õiguse alles 1866. aasta ukaasiga, mille järel Hans Erdell Roobe mõisa oma nimele kinnistas.

Roobe mõisat majandasid järgemisi Matsi pojad Martin, Hans ja Johann (Joachim Friedrich). Lõpuks jäi Roobe mõisnikuks Hans, sest Martin ostis Valga linna servale mõisakese ja kaks maja ning sai 1841. aastal linnakodaniku paberid.

Joachim Friedrich siirdus pärast mitme karjamõisa rentnikuks olemist ja pärismõisnikega tõsist tülitsemist Viljandisse ning omandas kolmanda gildi kaupmehe patendi.

Noorim poeg Vidrik (Friedrich Bernhard) lõpetas Pärnus gümnaasiumi (seal olid õppinud ka kaks tema venda) ja astus 1843. aasta sügisel Tartu ülikooli arstiteadust tudeerima.

Sõnni taluperemeheks-koduväiks tuli 1841. aastal Jaak Oja Abjast, kes selle talu hiljem ka päriseks ostis. Teised tütred pandi mehele saksa perekondadesse.

Mats pidas end üha eestlaseks, eelistas maakeelt ja kraakles mõisnikega: kihutas oma vankril nende tõldadega võidu ja ehitas Roobe teeristile hoopis suurema kõrtsi kui Jõgeveste mõisnik endale suutis.

Tema kohta on kirjutatud, et ta oli Taagepera mõisnikuga «alati vastuolus, aga mitte jämedas tülis». Oma sulaste ja teenijatüdrukutega käis ta nõudlikult, ent mitte karmilt ringi, nagu seda on teada ka poeg Hansu kohta.

1847. aasta detsembri alul suri Mats maovähki ja kaks päeva hiljem lahkus siit ilmast tiisikuse tagajärjel poeg Vidrik, nii et Ala kalmistule sängitati nad koos. Matsi naine Kert elas veel 11 aastat.

Järgmised Erdellid saksastusid, lõpuks ka Sõnnil, kus viimase peremehe, Matsi pojapoja Pauli poeg Hans pidas oma kahele pojale alghariduse andmiseks sakslasest koduõpetajat.

Päritolulegendi kujundamise kõrval oli eesti talupojasoost põlvnemise vastu ilmutatud põlgus tükati materiaalsetki laadi: 1910. aasta paiku põletas Roobe mõisa omaniku Hansu tütar Emmi oma vanaisa Matsi elusuuruse portree, sest saksa vaim ei sallinud eesti mehe pilti saksa kodus. Eesti Vabariigi päevil aga ilmnes Erdellidel mõningaid taas-eestistumise märke.

Erdellid asusid Saksamaale

1939. aasta sügisel asusid Erdellid in corpore ümber Saksamaale, õieti Poola lääneosas moodustatud Warthelandi, jõudes enne ärasõitu nii Sõnni kui Roobe vallasvara ja karja suuremalt jaolt ise realiseerida. Praegusajal elab XIX sajandi esimese eesti soost mõisniku, Mats Erdelli järglasi nii Saksamaal kui Kanadas, kuhu siirdusid pärast seiklus- ja riskirohkeid sõjapäevi nii Sõnni peremees Hans (1902—1994, Matsi pojapojapoeg) kui ka Roobe mõisa viimane omanik Hansu vend Erich.

Erdellide lugusid võime uues käsitluses lugeda kodu-uurija Hans Kalmu toimetatuna peatselt ilmuvas kogumikus «Taagepera sajandite tuules».