Vana-Apteek teenib rahvast alates 1764. aastast

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi vana turuplatsi nurgal kivimajas paiknenud apteek kuulus 1926. aastal proviisor Gottlieb Hermann Jürgensile.
Viljandi vana turuplatsi nurgal kivimajas paiknenud apteek kuulus 1926. aastal proviisor Gottlieb Hermann Jürgensile. Foto: Viljandi muuseum

Üks Eesti vanemaid apteeke Viljandi Vana-Apteek tähistab tänavu oma 240. tegevusaastat.

Apteegi ajaloos väärivad tähelepanu 150 aasta pikkune periood, mil rohukauplus oli Schoelerite dünastia valduses, ning fakt, et pikale ajaloole vaatamata on apteek paiknenud ainult kolmes hoones.

Proloog

1764. aastal avas Ernst Alexander Nordhof Lossi ja Juudi (praeguse Pika) tänava nurgal apteegi. Tema kõrval asus tööle sell Peter Anthon Lawrenz. Sel sellil oli näppamise viga küljes. Kui ta algul pistis taskusse nipet-näpet, siis 1767. aastal tegi mees peaaegu kogu apteegi tühjaks. Sama aasta lõpul Nordhof suri.

Schoelerite dünastia

Apteegi uueks valdajaks sai Pärnu arst Johann David Wissel. Aga juba 1768. aasta märtsist oli selle peremees proviisor Johann Joachim Schoeler, kes Wisseli tütrega abiellumise järel apteegi naise kaasavarana oma valdusse võttis. Shoeler palkas tööle selli ja õpilase.

1779. ja 1780. aasta vahetusel ehitati viletsa puithoone asemele korralik kivimaja (nüüdne muuseum), mis sai paari aasta pärast teise korruse.

Schoeler oli mõjuvõimas mees. 1788. aastal valiti ta bürgermeistriks ja seda ametit pidas ta kuni oma surmani 1793. aastal. Pärast seda jäi apteegi omanikuks tema lesk Christine Charlotte. Tema lahkus siit ilmast 1800. aasta lõpul. Proviisoritööd tegi tema ajal Johann Samuel Ottensen.

Christine Charlotte Schoeleri surma järel tuli koju poeg Johann Heinrich Schoeler, kes oli just sooritanud Peterburis apteekrieksami. Temastki sai linnas oluline isik. Alates 1810. aastast oli ta raehärra, 1837. aastast bürgermeister. Ta suri 1840. aasta novembris.

Seepeale võttis ohjad pihku tema poeg, proviisor Ewald Heinrich Schoeler. Ka tema oli aastaid raehärra ning alates 1878. aastast linnapea. Apteegitööst loobus ta 1880. aastal, mil omanikupaberitele kirjutas alla tema poeg, oma isa juures farmaatsiakunsti õppinud ning Tartu Ülikooli proviisorina lõpetanud Max Eduard Schoeler.

Ajalugu kordub taas. Sellestki Schoelerist sai 1886. aastal Viljandi raehärra, 1888.— 1898. aastani oli ta linnapea ning alates 1890. aastast rahukohtunik. Pärast Max Eduardi surma läks apteek pärijate kätte.

Peab lisama, et juba 1898. aastal oli apteegimajas oma seltersitööstus, mille olemasolu on ürikutes mainitud 1940. aastani.

1902.—1906. aastani oli apteegi rentnik farmaatsiamagister Friedrich Kestner seenior ning edaspidi proviisor Alfred Steding. Juhataja ülesandeid kandsid sel perioodil proviisorid Alfred Maltz ja Wilhelm Thiel.

Jürgensi apteek

1909. aasta veebruaris võtsid Schoelerid juhatajaks apteekri abilise Arthur Doneckeri ning juba aprillis proviisori Gottlieb Hermann Jürgensi. Tema ostis apteegi 1920. aasta 1. septembril endale päriseks. 1934.—1939. aastani juhatas apteeki rohuteadlane Wilhelm Haagen.

Männiku apteek

1940. aasta algul ostis proviisor Jürgensi apteegi koos Kantreküla filiaaliga endale magister Aleksander Männik. Nagu juba varem öeldud, asus apteek vana turuplatsi ääres, mis tänapäeval kannab Johan Laidoneri nime. Et Viljandi muuseum tegutses sel ajal väga kehvades tingimustes, siis otsustati senisesse apteegihoonesse paigutada hoopis muuseum ning apteegile anti uued ruumid Tartu tänav 1 majas.

Selle omanikud olid olnud Hedda Kurt ja Oskar Seisler, kes aga juba 1939. aastal olid Saksamaale siirdunud. Maja jäi linnale ja pärast väikest ümberehitust leiti see apteegile kohane olevat.

1940. aasta mais koliski magister Männik oma apteegi sinna. Juhatajana hakkas tööle proviisor Osvald Laurits.

Apteekide peavalitsuse apteek number 112

1940. aasta 9. oktoobril apteek natsionaliseeriti. Toimingu korraldas tervishoiu rahvakomissari volitustega komissar Kaarel Park kõigi apteegi töötajate juuresolekul. Juhatajaks määrati sealsamas retseptaarina töötanud proviisor Kiira Nirk.

Saksa okupatsiooni aastatel anti apteek omanikule tagasi.

Nõukogude võimu taaskehtestamisel määrati juhatajaks Elfriede Karu, kelle juhatuse all töötati 1951. aasta 1. juunini. Pärast seda hakkas proviisor Elfriede Karu juhatama Viljandi Linnaapteeki, mis töötas vanast apteegist vaid mõne maja kaugusel.

Uueks Vana-Apteegi, nüüd juba Eesti Apteekide Peavalitsuse Apteegi number 112 juhatajaks sai omakorda Viljandi Linnaapteegis töötanud noor proviisor Veera Laos.

Tema pidas oma ametit pensionile jäämiseni 1984. aastal, olles Vana-Apteegi juhataja 33 aastat.

Proviisor Veera Laose ajal tehti maja aknad suureks, ehitati veel üks korsten ja keldrisse hakkas viima sisetrepp. Apteek sai uue näo ja sisu ning tegutses 50 aastat ühe suurema apteegina Viljandis.

Aktsiaselts Viljandi Vana-Apteek

1991. aasta detsembrist alustas Viljandi Vana-Apteek tegevust aktsiaseltsina, aktsionärideks astusid apteegi enda kutselised töötajad.

Aktsiaselts alustas Tartu tänav 1 hoones 15 töötajaga. Avati müügipunkt Viljandi Polikliinikus ja haruapteek Männimäe linnaosas. Kollektiiv kasvas suure töömahu tõttu 22 liikmeni.

Männimäe haruapteegist moodustas aktsionär Kaie Soosaar iseseisva apteegi ning praegu on ta Kantreküla ja Kõpu apteegi omanik.

1997. aastal võitis Viljandi Vana-Apteek haigla apteegiruumide rendivõistluse ja kolis polikliinikus asunud müügipunkti haiglasse loodud eriarstide polikliiniku juurde.

Samal aastal müüs linn Tartu tänav 1 asuva apteegimaja oksjonil, mida senistel valdajatel võita ei õnnestunud.

Juhataja Elle Veikeni eestvedamisel ostis Vana-Apteek endale Saksa kodanikele tagastatud lagunenud hoone Tallinna tänav 2.

«See maja on meie apteegiga ühe vanune,» kommenteerib ostu Elle Veiken. «Renoveerisime selle pangalaenu kasutades apteegiks. Maja avati pidulikult 1998. aasta 1. juunil. Selles on ruumid ka kahele perearstile ja kaasomaniku advokaadibüroole.»

Viljandi Vana-Apteegi uusimas ajaloos on kirjas järgmised faktid.

2000. aasta lõpul ostis ta endale Võhma apteegi. Farmatseudist endine omanik jätkas seal juhatajana.

2002. aasta mais avas apteek Tarvastu apteegi nime all müügipunkti Mustla alevis.

Allikas: Heino Gustavsoni uurimus «Viljandimaa tervishoiuajaloost aastani 1940», välja andnud Eesti Tervishoiumuuseum.

Tänapäev

2004. aastal töötab Viljandi Vanas-Apteegis seitse proviisorit, neli farmatseuti ja kolm muud töötajat. Apteek on tugevale konkurentsile vaatamata suutnud vaba ja iseseisvana püsima jääda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles