Eesti kuulsaima naiskunstniku näitus sai teoks

Näitusel jätkub pilte kahele korrusele, avamisel jätkus rahvast kolme saali. Esiplaanil näituse kuraatorid Tiiu Talvistu ja Mare Joonsalu. Foto: Tiina Sarv

Kunstis on sellised tiitlid nagu «parim» ja «kuulsaim» kahtlased. Kes seda headust ja kuulsust ikka nii täpselt mõõta saab? Karin Lutsu ülevaatenäitus Tartu Kunstimuuseumis paneb aga uskuma, et ta on tõepoolest parim eesti naiskunstnik.

Väljapanek, mis möödunud reedel muuseumi viltuses majas avati, on võimas: kaks korrust täis eri stiilides ja tehnikates teoseid, mille ligi 90-aastaseks elanud kunstnik on loonud pikkade aastate jooksul.

Eksponeeritud on kõik tuntud sõjaeelsed maalid ning seni tundmatud Rootsis valminud maalid ja graafika. Välja on pandud fotod, Karin Lutsu artiklid ning tema illustreeritud raamatud, visandid ja trükiplaadid — kokku üle 250 teose.

Õppis kunstikoolis Pallas

Karin Luts lõpetas Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas 1928. aastal. Tema omanäoline maalilooming on üks huvitavamaid ja intrigeerivamaid 1920.—1930. aastate eesti kunstis.

1944. aastal põgenes äsja abiellunud kunstnik koos oma abikaasa, keeleteadlase Peeter Arumaaga Rootsi. 1950. aastal said mõlemad Rootsi kodakondsuse. Peeter Arumaa valiti 1950. aastal Stockholmi Ülikooli slaavi keelte professoriks.

Karin Luts oli paguluses üks aktiivsemaid eesti kunsti näituste organiseerijaid ja kunstist kirjutajaid. Ta otsis oma loomingus kontakte toonase moodsa kunstiga, töötades nii abstraktses kui ka sürreaalses laadis.

1963. aastast oli Karin Luts Rootsi Naiskunstnike Ühingu ja 1964. aastast Rootsi Kunstnike Ühingu liige. 1960. aastatest, pärast graafikakursustel osalemist tegeles ta innukalt ka graafikaga ning esines näitustel koos rootsi kunstnikega.

Karin Luts pärandas oma maali- ja graafikaloomingu Tartu Kunstimuuseumile ning mahuka kirjaliku pärandi (päevikud, kirjavahetus) Eesti Kirjandusmuuseumile, kus talletatakse ka tema mehe Peeter Arumaa fondi. Testamendi üks tingimusi oli ülevaatenäituse korraldamine ja monograafia avaldamine.

Liiga uhke ennast pakkuma

Näituse avamisel hargnes palju mõttelõngu. Üks kolmest kuraatorist Reet Mark tunnistas, et ta pole just suur graafika austaja, kuid näituse ettevalmistamisel Karin Lutsu graafikaga tegeldes ta tajus, kui väljendusrikas ja sisukas see kunstiliik olla võib. «Nüüd arvan ma, et graafika on maaliga võrreldes sel näitusel isegi olulisem,» lausus ta.

Kunstiteadlane Ants Juske, kelle tollane abikaasa Reet Varblane tegeles Stockholmis Karin Lutsu pärandi arhiveerimisega, rääkis, kui meeldiv ja isegi hirmutav oli kogu selle suure varanduse keskel olla. Ta meenutas ka Ilmar Laabanilt kuuldut. Too oli rääkinud, et Karin Luts oleks Rootsi kunstiturul hoopis paremini läbi löönud, kui ta oleks olnud varmam oma töid pakkuma. Tema uhkus aga ei lubanud seda teha.

Kunstiteadlane Enrico Talvistu oli ses suhtes skeptilisem, öeldes «Sakalale» antud usutluses, et Rootsi üsna konservatiivne ühiskond ei võtnud kedagi eestlastest omaks.

«Nad olid väljast tulijad, haavatud, räsitud. Neil ei olnud isegi varasemaid töid ette näidata. Oli ju ka häid kunstnikke, kes ennast üsna intensiivselt pakkusid. Mõni elas kunstist ära küll, läbi ei löönud aga keegi,» kõneles ta.

Täitunud unistus

Enrico Talvistu arvates ei ole ühtegi kunstnikku, kes ei tunneks huvi oma piltide nägemisest korra suures ülevaates. «Ateljeedes ei ole see võimalik, seda saab teha näitu-sesaalis. Karin Lutsul ei õnnestunud kahjuks oma elu jooksul sellist näitust korraldada — ühed tööd olid siin, teised seal. Nüüd on ka meil esimest korda võimalik see retrospektiiv üle vaadata. Näha, mis on üks inimene, mis on looming ja kuidas see areneb.»

Karin Lutsu retrospektiiv Tartu Kunstimuuseumi majas raekoja platsi ääres on avatud 1. maini. Seega jõuavad põnevast loomingust osa saada ka Tartust kaugemal elavad inimesed.

Projekt

Tartu Kunstimuuseumi tänavuse suurprojektiga «Karin Luts. Konfliktid ja pihtimused» tähistatakse Karin Lutsu (1904—1993) 100. sünniaastapäeva, kunstikooli Pallas 85 aasta juubelit, Tartu Kunstimuuseumi 64. aastapäeva ja 60 aasta möödumist eestlaste suurest paguluslainest Rootsi.

Lisaks näitusele peetakse 28. oktoobril koos Rootsi kunstiteadlastega ettekandepäev.

17. novembril kell 16 esitletakse mahukat kataloogi Karin Lutsu loomingust.

Allikas: Tartu Kunstimuuseum