Veebruari keskel ilmusid ajakirjandusse etteheited, et mitu kõrget luteri kiriku vaimulikku kuuluvad vabamüürlaste vennaskonda.
Vaimulike kuulumine vabamüürlaste hulka tekitab küsimärke
Tallinna praost Jaan Tammsalu, kes 1997.—2004. aastani oli Viljandi praost, on tunnistanud, et kuulub vabamüürlaste hulka juba 2007. aastast ja on jõudnud 30. astmele Eestis võimalikust 33-st. Samuti on Tammsalu kinnitanud, et vabamüürluses ei ole midagi kristlasele häbiväärset. Tema sõnul seisab vabamüürlus kraad-kraadilt järjest enam piibellikul alusel.
Kirikuringkondades on selline avaldus põhjustanud skandaali. 30 vaimulikku saatsid läinud nädalal Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) konsistooriumile kirja, milles paluvad keelustada vaimulike kuulumise vabamüürlaste hulka. Pöördumisele on alla kirjutanud teiste hulgas EELK Tartu praost Joel Luhamets, Valga praost Vallo Ehasalu, Saarte praost Veiko Vihuri, Pärnu praost Enn Auksmann ning Paistu koguduse õpetaja Raivo Asuküla.
Samal teemal läinud pühapäeval Vikerraadio «Kirikuelu» saates kõneldes tõdes Tammsalu, et ta ei ole varjanud oma kuulumist vabamüürlaste hulka, aga ei ole pidanud vajalikuks ka seda avalikult tunnistada.
Salastatud maailm
«Tänapäeva infoajastul ollakse harjunud, et räägitakse kõigest, aga mulle meeldib maailm, kus kõigest kohe ei räägita,» lausus Jaan Tammsalu. Tema sõnul tuleb vabamüürlaste rituaalides osalemine kirikuõpetaja igapäevatöös isegi kasuks, sest vabamüürlaste viimase piirini lihvitud kombetalitusest, mis kasutab piiblit, on palju õppida.
Tammsalu jutu järgi võetakse vabamüürlaste hulka peale kristlaste ka teiste usundite esindajaid, ainult ateiste mitte. Vabamüürluse esimestel astmetel on aukohal ka teiste religioonide, näiteks budismi ja islami pühakirjad.
Samas taunis ta seda, et paljud ametivennad tõttasid pärast vabamüürlaste hulka kuulumise ilmsikstulemist teda meedias hukka mõistma.
Paistu õpetaja Raivo Asuküla ütles, et kui uurida ajalugu ja jälgida, mida vabamüürlased on teinud, alustades kuningate tapmistest ja kõigest muust, ei ole see sugugi meeldiv. «Mulle on vastik, kui keegi on selles maffialaadses organisatsioonis, mis omavahel hüvesid jagab ning salamisi Eestit valitseda püüab,» rääkis ta.
Paistu õpetaja ütlemist mööda oli Saarte praosti Veiko Vihurit kutsutud vabamüürlaste hulka ning talle oli kinnitatud, et siis lähevad kõik uksed tema ees lahti. Asuküla sõnul on imekspandav Tammsalu kiire tõusmine kiriku sfääris. «Tema edu on olnud lausa peadpööritav,» leidis Asuküla.
Kui Veiko Vihuri on meedias öelnud, et vaimulikud ei tohiks ka parteidesse kuuluda, siis Raivo Asuküla selles suhtes nii resoluutne ei ole. «Parteides jagatakse ka soodustusi, aga seal on kõik avalikum,» sõnas ta.
Ajalehele «Eesti kirik» antud intervjuus kinnitas Jaan Tammsalu, et vabamüürlastel ei ole mingeid võimuambitsioone ja nad ei soovi sekkuda organisatsioonina ühtegi ühiskonnas või kirikus toimuvasse protsessi. «Vabamüürluse põhimõtte järgi ei otsi keegi vennaskonnast sotsiaalset ja majanduslikku kasu. See on dokumenteeritud isegi liikmeks astumise ankeedis,» lausus ta.
Viljandi praost toetab ametivenda
Viljandi praost Marko Tiitus teadis oma sõnul juba varem, et Jaan Tammsalu kuulub vabamüürlaste hulka. «Ta on kogu meie kirikule palju andnud ning mul ei ole põhjust oma usaldust ja väga positiivseid hinnanguid tema kui vaimuliku suhtes muuta,» nentis ta.
Tiitus ütles end mõistvat ka seda, kui vabamüürlaste sekka kuulumine tekitab inimestes küsimusi ja hämmingut. «Kiriku jaoks on küsimus eelkõige selles, kas vabamüürlus on religioosne liikumine või lihtsalt klubi. Selle kohta on väga erinevat infot. Vabamüürlaste endi sõnutsi on see meeste klubi, kus ei tegelda otseselt religiooniga, vaid julgustatakse iga liiget järgima oma usku ning taotletakse vaimset kasvamist ja täiustumist. Kui see paika peab, siis ei ole vaimulike vabamüürlaste hulka kuulumises midagi halba.»
Teiste allikate väitel on vabamüürlus Tiituse jutu järgi kindla maailmavaatega eri religioonide elemente segav organisatsioon ning sel juhul võib küsida, kas vaimulikul ei teki vastuolu kristliku kiriku õpetusega. Ta rääkis, et kuna üldsusel ei ole võimalik vennaskonnas toimuvale pilku heita, jätab see võimaluse eri käsitlusteks. «Seni, kui ei ole tõendatud kiriku usu ja eesmärkidega vastuolus olevat tegevust, usaldan ma oma ametivenda. Kiriku kapital on ikkagi usaldus,» sõnas Tiitus.
Praost tõdes, et seotus poliitilise erakonnaga võib mingil tasandil vaimulikuelus samuti takistuseks olla. Samas on vaimulik kodanik, kellel on põhiseaduslikud õigused ennast teostada, liiati ajab ta eri organisatsioonides osaledes, suhteid sõlmides ja inimesi tundma õppides ka kiriku ja kristluse asja.
Lõppkokkuvõttes arvas Tiitus, et seda küsimust tuleks enne otsustamist ekspertide ja teoloogide abiga uurida. Vabamüürlaste teemat arutab järgmine piiskoplik nõukogu tõenäoliselt märtsi teisel poolel. Jaan Tammsalu on öelnud, et juhul kui kiriku juhtkond ja peapiiskop Andres Põder otsustavad, et vaimulikud ei tohi vabamüürlaste hulka kuuluda, siis ta taandub sellest organisatsioonist. «Olen teinud tööd kogu südamega ja tahan edasi teha. Eks ma ole siis selles keskaegses kirikus edasi. Jagan sakramente ja teen oma tööd kogu südamest. Ma usun oma kirikusse ja selle kiriku tervemõistuslikkusesse ja ka need segased ajad lõpevad varsti ära.»
PÖÖRDUMINE
«Meie, käesolevale pöördumisele alla kirjutanud EELK ametikandjad, leiame, et kuulumine vabamüürlaste organisatsiooni on kokkusobimatu vaimuliku ametiga, sest tekitab palju segadust nii EELK vaimulike kui ilmikute seas ning võõristust ja eelarvamusi Eesti ühiskonnas tervikuna. Karjase ja karja vaheline usalduslik suhe on eelduseks Hea Sõnumi kuulutamisele. Vaimulikud on Kristuse käskjalad (2Kr 5:20) ja hingekarjased, kelle tööle Jumala riigi heaks ei tohi saada takistuseks töövälised suhted ja sidemed. Palume EELK juhtkonda hoida Kiriku õpetuse puhtust ja head korda Jumala rahva seas ja ühemõtteliselt keelustada vaimulike kuulumine vabamüürlikku organisatsiooni.»
Ajalehes «Eesti Kirik» avaldatud pöördumine oli adresseeritud peapiiskop Andres Põdrale, piiskop Einar Soonele ja EELK konsistooriumi liikmetele.
VABAMÜÜRLUS
Vabamüürlus on ülemaailmne liikumine, mis on jagunenud mitmeks, omavahel sageli seotud organisatsiooniks. Vabamüürluse deklareeritud eesmärkideks on oma liikmete kõlbeline täiustamine, abivajajate aitamine ning valgustuse ja hariduse edendamine, et selle kaudu maailma parandada. Vabamüürlusesse on suhtutud mitmeti. Muu hulgas on seda süüdistatud varjatud võimuambitsioonides ja muus säärases.
Eesti vabamüürlaste statuut keelab liikmetel avalikustada teavet looži tegevuse kohta või avaldada teiste liikmete nimesid. Rootsi vabamüürlased avaldavad regulaarselt oma liikmete nimekirju, nagu seda teevad ka kõige salajasemad USA loožid. Eri allikate järgi on organiseerunud vabamüürlasi maailmas vähemalt kuus miljonit ning neid leidub peaaegu kõikides riikides. Vabamüürlaste hulka kutsutakse ning selleks on vaja puhast minevikku ja kolme soovitajat. Vabamüürlaste loožides kasutatakse mitmesuguseid sümboleid nagu sirkel, vinkel, kellu, lood ja põll. Üks tuntumaid sümboleid on kõikenägev silm. Seda on kujutatud ka USA 1-dollarisel ja Eesti 50-kroonisel rahatähel. (Vikipeedia)
ARVAMUS
Kalle Gaston,
endine vaimulik
Natuke kahju, et lahvatanud diskussioon vabamüürluse ümber on taandumas Jaan Tammsalu personaalküsimuseks. Seda teemat peaks käsitlema palju laiemas kontekstis kui vaimulikkond ja vabamüürlus. Tuleks rääkida poliitikute ja arvamusliidrite seostest selle salapärase organisatsiooniga.
Mida kujutab endast näiteks Bilderbergi grupp, kes kinnistel koosolekutel teeb maailma arengut määravaid otsuseid ja kelle korraldusi täidavad riikide valitsused? Vaadates kas või Eesti valitsuse toimetamisi ja otsuseid, on raske aru saada, kelle heaks ta töötab. Eesti rahvas see igatahes küll ei ole.
Maailm on liikumas totaalse järelevalve ja ühtse maailmavalitsuse poole. Kas seda teostab vabamüürluse ladvik, mina ei tea, ent selge on see, et enamik selle ühingu pühendatuid liikmeid ei tea paljutki tipus toimuvast.
Huvitav on ka asjaolu, et uurijad, kes on püüdnud vabamüürlastel lasuvat saladuseloori kergitada, näiteks David Icke ja Jüri Lina, on tembeldatud skisofreenikuiks. Hullusärki panek on läbi aegade olnud tõhus meetod ebamugavate isikute elimineerimiseks.