Elektriautode registreerimine väheneb

Kui eelmise aasta suvel registreeriti autoregistrikeskuses üle 30 elektriauto kuus, siis sügisest on see arv kiiresti vähenenud ning jaanuaris pandi kirja vaid üks Nissan Leaf.

Elmo programmi toel elektriautode ostuks toetusi jagava KredExi kommunikatsiooni­spetsialist Tarmo Seliste nentis, et jaanuaris oli tõepoolest ka toetuse taotluste arv väike, kuid sellest ei maksa teha elektriautode populaarsuse kahanemise kohta kaugeleulatuvaid järeldusi. «Veebruaris on KredExisse laekunud juba üle 20 toetuse avalduse,» lausus ta.

«Kuude lõikes on erinevused suured ja talvel on huvi väiksem. Mida suve poole, seda suuremaks huvi elektriautode vastu läheb,» ütles Seliste, lisades, et suurem mudelivalik tooks kindlasti kaasa huviliste arvu kasvu. «Kui algul tuli leppida kas tillukese Mitsubishi, Citroëni või Peugeot’ga, siis Nissan Leafi tulek on valikut parandanud. Sügisel peaks valikusse lisanduma Renault’ Fluence’i elektriversioon.»

Elektriauto ametisõidukiks

KredExile on esitatud 125 elektriauto toetuse saamise avaldust ja neist üle poole on juriidilistelt isikutelt. Nii et ei pea paika arvamus, justkui oleksid ainsad elektriautode soetajad omavalitsused, kelle sotsiaaltöötajad peaksid riigi ja Mitsubishi vahel sõlmitud CO2 kvoodimüügilepingu tõttu vurama ringi tillukeste elektriautodega.

Tarmo Seliste kinnitusel on hulk ettevõtteid soetanud elektriautod ametiautodeks. «Kui päevas peab sõitma paarsada kilomeetrit, siis elektriauto loomulikult ei sobi, aga kui kilomeetreid tuleb sadakond, on Nissan Leaf hea valik,» lausus ta.

Tartus elektriautoga taksoteenust pakkuva Takso osaühingu juht Ermo Kontson on oma autoga väga rahul. Alates eelmise aasta kevadest elektri jõul liikuva Nissaniga sõitev mees ütles, et endale ei osta ta enam kunagi bensiinimootoriga autot. Samas möönis ta, et elektriauto sobivus sõltub elustiilist ning eelkõige on see siiski linnasiseste või -lähedaste sõitude jaoks. «Kui on vaja liikuda Setumaalt Saaremaale, siis see ei sobi.»

Kontson on veidi pettunud, et riik ei arvestanud Mitsu­bishiga lepingut tehes meie kliimatingimusi ega lasknud autodesse kohe sisse panna näiteks piiritusel töötavat alternatiivsoojendit. «Talvel ei tasu auto soojenduse elektriga toitmine ära,» tähendas ta.

Taksofirma kuuel elektriautol on peal diiselkütteseade. «Minnes seadet Tallinna peale panema, tuli autot laadida mitmes kohas, kuid soojendiga sai Taaralinna tagasi vaid ühe laadimiskorraga,» rääkis Kontson.

Kontson ei nõustu kriitikaga, et elektriauto on kallis. «KredExi toetusega on hind nagu maasikas,» leidis ta. «Sellisel juhul maksab Nissan Leaf veidi üle 18 000 euro. Selle raha eest ei saa sama varustusega bensiinimootoriga autot kuskilt ja kui oled kuu aega elektriautoga sõitnud, ei tahagi enam bensiinimootorit.»

Euroopa Komisjon tahab alternatiivkütustega liikuvate autode müüki edendada ning kavandab selleks alternatiivkütuse tanklate rajamist, mille projekteerimine ja kasutamine tugineksid ühtsetele standarditele.

Eestis kasutatav standard ühtseks pakutud standardile ei vasta. Samuti pole majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni talituse peaspetsialisti Kristiina Kitsiku sõnul praegust autode arvu silmas pidades mõistlik 2020. aasta eesmärgiks seatud 12 000 nutikate mõõdikutega varustatud laadimispunkti rajamise plaan.

Tulevikukütus on vesinik

Ei ole sugugi kindel, et elektriautode teel ei oota ees tupik. Nimelt otsustasid Jaapani kaks suuremat autotootjat Toyota ja Nissan, et tõmbuvad elektriautode arendamisest tagasi. Ka Euroopa ja Põhja-Ameerika sõidukitootjate juhtide tähelepanu liigub praegu küll ebatavalise, kuid paljulubava kütuse vesiniku poole.

Hondal on vesinikuauto prototüüp olemas olnud juba mitu aastat. Daimler, Ford ja Nissan loodavad esimese vesinikuauto müügile tuua 2017. aastal.

Vesinikkütuseelementidega autode puhul kasutatakse küll elektrimootoreid, kuid elektrit toodavad õhust saadavat hapnikku ja eelnevalt laetud veeldatud vesinikku sisaldavat gaasi kombineerivad kütuseelemendid.

Vesinikelemente kasutavate elektriautode sõiduraadius ületab praegu turul olevaid elektriautosid mitu korda, ka käib vesiniku laadimine palju kiiremini kui tavalise elektriauto aku laadimine.

ARVEL

Alates eelmise aasta jaanuarist kuni tänavu jaanuarini Eestis arvelevõetud elektriautod

• Jaanuar 2012 — 2

• Veebruar 2012 — 3

• Märts 2012 — 11

• Aprill 2012 — 23

• Mai 2012 — 34

• Juuni 2012 — 32

• Juuli 2012 — 23

• August 2012 — 8

• September 2012 — 7

• Oktoober 2012 — 7

• November 2012 — 5

• Detsember 2012 — 2

• Jaanuar 2013 — 1

Allikas: maanteeamet