Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
/nginx/o/2012/12/21/1498130t1he261.jpg)
Viljandi Ristija Johannese koguduse registreeritud liikmete hulk on läbi aegade kõikunud mõnekümnest paari tuhandeni. Näiteks 1943. aasta andmetel käis pühapäeviti vanas kirikus 60—100 inimest.
Koguduse praeguse eestseisja ülempreester Agapit Altsaare hinnangul küünib end õigeusklikuks pidavate viljandimaalaste hulk ehk tuhandeni. Et aga kogudus pole viimasel ajal liikmeskonna üle ranget registrit pidanud, ei osanud ta selle täpset suurust öelda. Küll aga märkis hingekarjane, et keskmiselt leiab jumalateenistustele tee 15 inimest. Suurem osa neist olevat siia nõukogude ajal sattunud venelased, kuid seltskonda kuuluvat ka üksikuid eestlasi ja setusid.
Mäe tänaval endisest haigla surnukuurist pühakojaks kujundatud hoone on Altsaare sõnul küll pisike, kuid rahuldab praegu kohalike õigeusklike vajadused. «Kõik korraga siia niikuinii kokku ei tule,» lausus ta.