Kodanikel pole valdade liitmisest sooja ega külma

Rannar Raba
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Septembris 12 paigas peetud rahvakoosolekutel oli tavaline vaatepilt, et vastajaid ja küsijaid oli enam-vähem ühepalju. Näiteks Puiatu raamatukogus nõutas 18. septembril teavet 14 Pärsti valla kodanikku.
Septembris 12 paigas peetud rahvakoosolekutel oli tavaline vaatepilt, et vastajaid ja küsijaid oli enam-vähem ühepalju. Näiteks Puiatu raamatukogus nõutas 18. septembril teavet 14 Pärsti valla kodanikku. Foto: Erakogu

Viljandit ümbritsevate valdade ühendamise kohta korraldatud rahvaküsitlusest vaevus osa võtma vaid käputäis kohalikke elanikke.

Enam kui kaks aastat vaetud plaani järgi ühinevad Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi järgmisel sügisel üheks, maakonnakeskust kõigist külgedest piiravaks rõngasvallaks.

Et muudatus saaks vormistatud seaduses ettenähtud korras, korraldasid vallad 10.—21. septembrini 12 avalikku rahvakoosolekut, kus oli võimalik lisaks küsimuste esitamisele ja arvamuste vahetamisele anda kavandatavale reformile kirjalikult oma hinnang. Küsitluslehed ootasid kodanikke ka kõigis neljas vallavalitsuses.

Läinud nädalal, kui küsitluse tulemustest kokkuvõtteid tehti, selgus, et 8018 hääleõiguslikust kodanikust oli oma hinnangu andnud pelgalt 139 ehk napilt alla kahe protsendi. Reformi poolt oli neist 100 ning vastu 39.

Ühinemiskomisjoni juhtiv Viiratsi vallavolikogu esimees Kaupo Kase ütles, et väike hääletusaktiivsus ühtaegu nii kurvastab kui innustab.

«Loomulikult on kahju, kui koduvalla tulevik inimesi külmaks jätab. Teisalt võib siit välja lugeda, et valdavalt ollakse eelseisva muudatusega nõus, sest kui see oleks paljudele vastukarva, tuleksid nad kindlasti välja oma meelt avaldama,» arutles ta.

Piisavalt informatsiooni

Kase ei usu, et väikse osalusprotsendi taga võiks olla nigel teavitustöö. Nimelt olevat küsitluse toimumisest aegsasti teada antud kõigi nelja valla ajalehtedes ning veidi hiljem ka «Sakalas». Lisaks jagati septembri algul välja 4300 ajalehte, milles valgustati ühinemisega kaasnevaid üksikasju ning kutsuti rahvast sõna sekka ütlema.

Peale selle on liitumisega seostuvaid materjale juba enam kui kahe aasta vältel riputatud kodulehele www.viljandimaa.ee/viljandivald.

Hägune ettekujutus

Nii nagu hääletus, jätsid rahva külmaks ka ühinemiskoosolekud. Neist võttis osa 149 elanikku, mis teeb keskmiseks 12,4 inimest koosoleku kohta.

Kase meenutuse kohaselt tundsid kohalkäinud huvi esmajoones selle vastu, kuidas valdade liitmine peaks piirkonna majanduslikku toimetulekut parandama. Samuti olevat palju küsitud sotsiaalabi ning kultuuri kohta.

«Mitmel pool torkas silma, et inimestel ei ole ettekujutust nendest valdkondadest, mis tänapäeval omavalitsuste pädevusse kuuluvad. Näiteks uuriti sageli, kuidas mõjutab ühinemine perearstide vastuvõtukohtade arvu. Õige vastus on, et ei mõjuta kuidagi, sest see on hoopis riigi institutsioonide korraldada,» selgitas Kase.

Kui kõik läheb tõrgeteta, kinnitavad vallavolikogud ühinemislepingu enne käesoleva aasta lõppu. Uus, Viljandi valla nime kandev omavalitsus arvatakse sündinuks vahetult pärast järgmiste kohalike valimiste tulemuste väljakuulutamist tuleva aasta oktoobris.

ARVAMUS

KAUPO KASE,
ühinemis­komisjoni esimees

On näha, et haldusterritoriaalsed piirid ei lähe enam ammu inimestele korda. Eks see ole ka normaalne, sest miks peaksid nad pead murdma selle üle, kuidas ametnikud omi asju ajavad. Elanikku huvitab, et koolid ja lasteaiad saaksid köetud ning teed lumest puhtaks lükatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles