Laupäeval Karksi-Nuias peetud heitjate Balti maavõistlusel oli kolme riigi kokkuvõttes kõige edukam Eesti koondis. Leedulased jäid teiseks ja lätlased kolmandaks.
Eesti heitjate koondis võidutses baltlaste hulgas
25. september 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlased oli parimad ka naiste ja meeste koondarvestuses ning kaitsesid mullust esikohta tänavu 27 122 punktiga.
Eesti kergejõustikuliidu heitealade vastutav treener, Eesti koondise juht Ants Kiisa tõstis sportlaste plussina esile ühtehoidmist. «Seda pole teiste koondiste puhul eriti näha, aga just niisugustel matšidel on see eriti tähtis. Siis on koondis ühtlane ja edukas,» tähendas ta.
Läti koondis oli lünklik
Teiseks jäänud Leedu kogus heitjate matšil 24 882 punkti ja lätlaste skoor jäi napilt alla 20 000.
Lätlaste koondises oli Ants Kiisa sõnutsi puudujääke: neil polnud väljas vasaraheitetüdrukuid ja odaviskemehi.
Eesti heitjate juht tõdes, et sellest oli kahju: Läti on kolme riigi hulgas kõige tugevam odaviskemaa. «Nende treenerid olid ka pettunud, et polnud suutnud ühtegi korralikku tegijat välja tuua,» lausus Kiisa.
Ilmselt lonkab lõunanaabritel midagi liidu sees, arvas ta. «Pole usutav, et Lätis, kus viis meest on visanud oda üle 80 meetri, ei taha keegi tulla oma maad esindama,» ütles treener.
Mullu, esimesel heitealade Balti maavõistlusel jäi siseprobleemide pärast tulemata osa leedulasi, aga tänavu olid nad kohal kõige suurema koondisega ning said esikoha 11 vanuseklassis — sealhulgas kuulitõukes, odaviskes ning ketta- ja vasaraheites.
Kuigi odaviskes, kuulitõukes ning ketta- ja vasaraheites peeti võistlused neljas, täiskasvanute, noorsoo, juunioride ning A-vanuseklassis, läks iga ala väike võitjakarikas koondarvestuse järgi sellele, kes sai kõige parema tulemuse. Vahendi raskus ei olnud tähtis.
Vanuseklassiti olid eestlased parimad A-klassi kuulitõukes, kus tüdrukute arvestuses tuli võitjaks Kätlin Piirimäe ja poistest võidutses Ats Kiisa. Täiskasvanute klassis olid kuulitõukes parimad Linda Treiel ja Raigo Toompuu.
Vasaraheites oli Eesti naiste koondis teistest üle igas vanuseastmes. Nooremate hulgas oli esimene Lisette Liivrand, juunioridest Ksenia Safonova, noorsooklassis Viljandimaalt pärit Kati Ojaloo ja naiste arvestuses Eesti rekordi omanik Maris Rõngelep.
Läti ja Leedu vasaraheitjate tulemused jäid Eesti omadele kõvasti alla. Kui Rõngelep lennutas ala võitjana vasara veidi kaugemale kui 55 meetrit ning Ojaloo tema järel üle 53 meetri, siis välismaalastest oli parim tulemus, 42.24 leedulannal Aiste Žiginskaitel.
Meeste vasaraheites tõi võidu Viljandimaale noorsooklassi esindaja Martin Lehemets.
John Caspar Jaanus tuli võitjaks juunioride kettaheites. Samal alal olid noorsoo ja meeste klassis parimad eestlased Priidu Niit ja Martin Kupper.
Eesti naiste koondises noppis võidu A-klassi kuuluv kettaheitja Kätlin Piirimäe.
Odaviskes tõid esikoha koju juunior Janek Õiglane, noorsooklassis võistlenud Magnus Kirt ja meeste arvestuses kaasa teinud Viljandimaalt pärit Risto Mätas.
Tipphooaeg jääb seljataha
Eestlaste sooritustest tõstis Eesti koondise juht Ants Kiisa esile just Risto Mätase odavisketulemust, 79 meetrit kaks sentimeetrit.
«79 meetrit on praegu korralik tulemus,» tähendas Kiisa. Ta lisas, et kõik koondislased püüdsid anda endast maksimumi — iseasi kui hästi see kellelgi välja tuli. «Nooremaid segas kindlasti võistlusnärv,» arutles ta.
Treener nentis, et nüüd, mil oktoober koputab juba uksele ja sportlastel on tipphooaeg ammu seljataga, on neil keeruline end motiveerida, ning seepärast võib öelda, et eestlased olid tublid.
Karksi-Nuias kevadel valminud staadion pälvis heitealade vastutava treeneri Ants Kiisa heakskiidu. «Suuremaid võistlusi on siin ehk keeruline teha, aga heitjatele on see ideaalne staadion,» sõnas ta. «Kõik on käe-jala juures.» Ainult vasaraheide eeldaks tema sõnutsi kaitsevõrku, mis ei laseks meestel naabruses olevaid aedu pommitada.
Kiisa oli kindel, et see probleem saab lahendatud ning kahe aasta pärast, kui heitealade Balti maavõistlust võib taas Eestisse oodata, on Karksi-Nuia matši pidamiseks üks paremaid kandidaate.