Viljandi arstide liidu vanem ei pea sugugi võimatuks, et 8. oktoobril algab siinse haigla polikliinikus tööseisak, ehkki selleks peavad Tartu ja Tallinna haiglate arstid enne seitse päeva streikima.
Viljandi arstid liituvad streigiga teisel nädalal
20. september 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tõenäosus, et streik Viljandisse laieneb, on suur ja sõltub peamiselt sotsiaalministri tegevusest,» sõnas Viljandi arstide liidu vanem Tiidrek Koemets. Kui pikaks streik üleüldse võiks kujuneda, selle üle ta spekuleerida ei tahtnud.
Praeguse kava kohaselt alustavad arstid ja tervishoiutöötajate kutseliitu kuuluvad haiglatöötajad streiki 1. oktoobril. Siis peaks seiskuma töö Tallinna ja Tartu suurte haiglate ambulatoorses osas. Kui esimese nädalaga soovitud tulemusi ei saavutata, laieneb streik suurte haiglate statsionaarsetesse osakondadesse ning väikestesse üldhaiglatesse. Teiste seas kavatsevad streikida Viljandi arstid.
Haigla juhi sõnul pole palgatõusuks raha
Tervishoiutöötajad nõuavad arstidele 20-protsendilist ning õdedele ja hooldajatele 40-protsendilist palgatõusu. Tervise arengu instituudi andmetel oli Eesti arsti keskmine brutokuupalk mullu 1700 eurot. Õel või ämmaemandal oli see 870 ning hooldustöötajal 500 eurot.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur on nõudmisi nimetanud ebarealistlikeks ning tervishoiusüsteemi hävitavaks. Tema hinnangul võiks palk tõusta järgmisel aastal viis protsenti. Samuti on Pevkur teatanud, et ei osale palgaläbirääkimistel, sest eriarstide ja teiste haiglatöötajate palga lepivad omavahel kokku haigla juht ja töötaja.
Ametlikult ongi arstide liidu ning tervishoiutöötajate kutseliidu streigi põhjuseks töötüli Eesti haiglate liiduga.
Haiglate rahastamine sõltub haigekassa kehtestatud hinnakirjast ning tellimustest, need on aga otseselt seotud sotsiaalministeeriumi otsustega.
Viljandi haigla juhatuse esimehe Priit Tampere hinnangul piisab haigekassa rahast vaid selleks, et tagada haiglas minimaalne valmisolek. «Enamiku sellest summast, mis me haigekassast saame, maksame meditsiinilisele personalile palkadena välja,» rääkis ta. «Kui tuleksime praegusele palganõudmisele vastu, oleks haigla paari kuuga käpuli.»
Tervishoiutöötajate sõnul on tööseisaku mõte pidurdada arstide ja õdede lahkumist Eestist. Õdede liidu esindaja andmetel lahkus näiteks eelmisel aastal Põhjamaadesse tööle rohkem õdesid, kui Eesti meditsiinikoolid suutsid neid ette valmistada. Peamiselt lähevad arstid ja õed Soome, Rootsi või Norrasse, kus brutopalk on viis kuni seitse korda siinsest suurem.
Tiidrek Koemetsa jutu järgi toetab Viljandi arstide liit esitatud nõudmisi, kuid seda, kui suur hulk arste streigiga liitub, ei osanud ta arvata. «Iga inimene teeb otsuse ise,» selgitas ta ning kinnitas, et kui streik Viljandisse laieneb, on täiesti võimalik, et haigla polikliiniku osas mõned arstid jätkavad vastuvõtte ja teised streigivad.
Samas ei tähenda streikimine arstile vabu päevi. Et haiglas on eriarstid vaheldumisi ametis nii ambulatoorses kui statsionaarses osakonnas, jätkavad ka streikivad arstid tööd nende patsientidega, kes lebavad palatites. «Abita ei jäeta lapsi ja rasedaid ning endises mahus jätkavad tööd erakorralise meditsiini osakond ja kiirabi,» kinnitas Koemets.
Haigla ootab streikijate nimesid
Viljandi haigla kommunikatsioonijuhi Krista Valdvee sõnul pole arstid oma streigiotsusest haigla juhtkonda veel teavitanud ja seega pole ka selget plaani, kuidas sel ajal töö korraldatakse. Priit Tampere selgitusel näeb seadus ette, et streigiga liituvate töötajate nimekiri peab esmaspäeva õhtuks olema haigla juhi laual.
Kutseliitudest osalevad streigis arstide ja tervishoiutöötajate liit. Õdede liit koguneb täna selles küsimuses erakorralisele volikogu istungile.
Valdvee ütlemise järgi on juhatusele teada vaid see, et streik puudutab ainult ambulatoorseid vastuvõtte. Ühe tööpäeva jooksul võtavad eriarstid haigla polikliinikus vastu 200—250 patsienti.
Koemetsa selgitust mööda nihkuvad vastuvõtuajad streigi tõttu edasi. «Esialgu ehk nädala, aga võib juhtuda, et ka kauem,» ütles ta.
See, millal pääsevad arsti juurde need patsiendid, kelle visiidiaeg jääb streigi perioodi, on Koemetsa sõnul haigla juhtkonna otsustada. Samuti on arstide tööandja ülesanne patsientidele teatada, kas streigi ajal on mõtet eriarsti poole pöörduda või millal see võimalikuks saab.
Priit Tampere lubas, et info streigis osalevate arstide kohta pannakse üles haigla kodulehele ning infot jagatakse ka ajalehe kaudu.