Mai Treial: Valitsus vaatab kõrvalt

, riigikogu liige, Rahvaliit
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mai Treial
Mai Treial Foto: Peeter Kümmel / Sakala

ÜRO INIMÕIGUSTE ülddeklaratsioonis on kirjas väärt põhimõtted, kuid iga riigi poliitika näitab, kas neid põhimõtteid ja inimesi nende taga ka tegelikult tähtsaks peetakse.


Kui praegused protsessid samas tempos jätkuvad, võib Eestis aasta lõpuks olla ligi 100 000 töötut. Liiati pole meil ülevaadet, kui paljud on läinud välismaale tööd otsima. Riik on nende haridusele kulutusi teinud, aga pole suutnud pakkuda töökohta, et nad saaksid oma teadmisi ja oskusi kodumaal rakendada.



Tööpuuduse süvenemine paneb rohkem mõtlema riskirühmadele, eelkõige lastega peredele, kus üks või isegi kaks leivateenijat on tööta jäänud. Siin ei saa süüdlaseks pidada vaid maailmamajanduse langust. Põhjused peituvad suuresti ka meie enda riigis, meie valitsuse juhterakonna liberaalses majanduspoliitikas — ettevõtte tulumaksu kaotamine pidi looma järjest uusi töökohti, kuid tegelikkus räägib muud.



ÕHUKESE RIIGI rahakott ja tööhõivet toetava seadusandluse puudused on jätnud meid kiduma. Isegi olukorras, kus võib karta, et majanduse kehvad ajad kestavad aastaid, nendib majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts valitsuse seisukohta esindades, et majandus peab kriisist ise üle saama.



Säärase mõtteavaldusega tuli ta lagedale koguni riigikogu infotunnis. Töökohtade loomine ja hoidmine olevat siiski töös ning selle nimel tegutsevat suuresti ka sotsiaalminister.



Nii viitabki üks valitsusliige teisele, teine kolmandale ja kolmas esimesele, otsustavate meetmete rakendamisega ei näi aga kellelgi kiire olevat. Igatahes peab kogu valitsus ruttu esitama kriisi lahendamise pakke, selgelt välja tooma abinõud, kuidas võimalikult paljudele inimestele tööd pakkuda ning sellega neile inimväärne toimetulek tagada.



Keerulisemaks teeb olukorra see, et töötuks jäämist ennetavat süsteemi, mis mujal Euroopas on üpris tavaline, pole meil kahjuks seniajani.



Tööturumeetmetele kulutame Euroopa riikidest kõige vähem.



Töölepinguseaduse ja töötukassa reform, mida valitsusliit reklaamib kui imerohtu, on poolik ega aita meid majanduskriisist välja. Segadus tööturul on ohtlik ka suures plaanis — see loob eeldusi poliitilise kriisi sünniks ja kahandab Eesti usaldusväärsust välispartnerite seas.



KÄISIN riigikogus tööturu arengu arutelul välja ühe olukorra stabiliseerimise võimaluse: luua riiklik fond, millest saaks tööandjatele pakkuda tuge töötajate väljaõppeks.



Täiskasvanukoolituse oskusteave on meil olemas. Seda rakendati edukalt juba projektis «Vaata maailma!», tänu millele said tuhanded inimesed arvuti kasutamise algteadmisi. Need ühe- kuni kolmepäevased koolitused olid väga tõhusad.



Senisest tunduvalt rohkem peab riik toetama ettevõtjaid stardirahaga, pakkuma investeeringuvõimalusi ja rajama tehnoloogia arenduskeskusi. Valitsus peab regionaalsete maksusoodustustega ergutama uute töökohtade loomist.



Tööandja täiendus- ja ümberõppe ning töötaja tervisega seotud kulutused tuleb vabastada erisoodustusmaksust. Riiklikelt õppeasutustelt peab saama tellida täiendusõpet ilma riigihanget korraldamata. Väikeettevõtluse ja füüsilisest isikust ettevõtjate äritegevuse elavdamine pakub paindlikke võimalusi kiiresti luua uusi töökohti, mille teenused ja tooted on mõeldud ka sisetarbimiseks.



RASKUSTESSE sattunud ettevõtjad on hakanud säästmise nimel töötajaid vallandama. Selleks võetakse appi igasuguseid trikke, eriti just väikestes ehitus- ja teenindusfirmades. Tänavu kahe kuuga on Põhja piirkonna töövaidluskomisjonile laekunud juba ligi tuhat kaebust. Seaduse järgi peab kaebus jõudma istungile ühe kuu jooksul, nüüd kulub selleks kaks pool kuud.



Valitsus on kahjuks jäänud pealtvaatajaks ega ole suutnud muutuvate oludega kohaneda.



Muretsema paneb seegi, et töötukassa reservid kahanevad. Prognoosi järgi väheneb praegune summa, umbes kolm miljardit krooni, tänavu umbes poole võrra ja kui seadusi õigel ajal ei muudeta, võidakse järgmisel aastal jõuda nulli.



MAJANDUSLANGUS mõjutab eelkõige perede, sealhulgas töötavate emade sissetulekut. Naiste keskmine tunnipalk on Eestis teatavasti 30,3 protsenti madalam kui meestel — Euroopa keskmine palgaerinevus sootunnuste järgi on 17,4 protsenti. Samas on Eesti naiste tööhõive ja haridustase Euroopas üks kõrgemaid.



Esimene lihtne samm võrdõiguslikkuse suunas võiks olla töölepinguseaduse muudatus, mis lubab avalikustada palga suuruse ning teeb naiste ja meeste palgavahe selgelt nähtavaks.



Inimõiguste ülddeklaratsiooni põhimõtteid, et igal inimesel on õigus tööle, kaitsele tööpuuduse eest, võrdsele tasule võrdse töö eest ning vajaduse korral sotsiaalkindlustusele, tuleb järgida iga päev. Eriti praegu, kui ootamatused võivad iga hetk uksele koputada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles