Mitu päeva on Viljandis Valuoja oru turupoolselt nõlvalt kostnud valju täristamist, sest tükk tüki haaval kaob sealt kasutu betoonrajatis.
Betoononn kaob orust tükkidena
Osa linlasi tavatses hoonet nimetada alajaamaks, kuid tegelikult oli see veevärgi kunagine puurkaevuhoone. Viljandi Veevärgi juhataja Toomas Porro ütles, et esmaspäeval alanud töö lõpeb selle nädala jooksul. Ühtlasi on Veevärgi ülesanne linnale kuuluv plats pärast lammutustöid korrastada.
Hoone rajati mõni aeg pärast Teist maailmasõda, ilmselt 1950. aastate algul puurkaevu katmiseks. Viimati töötas puurkaev 2004. aastal.
Aastaid peibutas betoononni ümbrus joomavendi, kes selle varjus oma ihuhädasid kergendasid ning ümbrust lagastasid.
Nagu Porro on öelnud, tegi Viljandi Veevärk eelmisel aastal plaane, et müüa Veevärgile ebavajalikke kinnistud ning lammutada kasutult seisma jäänud rajatised, mis rikuvad linnapilti.
Kui kõnealune puurkaevuhoone asus linna maal, siis teised on müügile pandud kinnistutel. Nende saatuse otsustavad uued omanikud. Nii näiteks ootavad lammutamist või uut otstarvet kunagised puurkaevuhooned Näituse väljakul ja Jämejala küla ääres põllul. Mõni aeg tagasi vahetas omanikku puurkaevuga kinnistu Hariduse tänaval.
Kevadel märkis Porro, et veevärk hoiab kinnistuid müügis aasta vältel ja kui siis uusi omanikke ei leita, võtab ettevõte ka ülejäänud ebavajalikud puurkaevuhooned maha. Nüüd täpsustas ta, et müügiga pole kiire ning esialgu jätkub see tähtajatult.
Üks vana puurkaev asub ka Viljandi järve ääres staadioni juures, kuid seda tahab Veevärk säilitada. See on Porro andmeil linna üks esimesi puurkaeve, mis hakkas ühisveevärki vett andma. Veel pole Veevärk otsustanud, kuidas eaka ehitise mälestust kõige paremini jäädvustada. Ajaloolise hõnguga puurkaev on Porro hinnangul umbes sada aastat vana ehk Viljandi vana veetorni eakaaslane.