KUI MÕELDA, mida vajavad inimesed elus hakkamasaamiseks, meenuvad kindlasti ennekõike kaks asja: tervis ja teadmised ehk haridus. Võib-olla just sellepärast on need valdkonnad viimastel aastatel meie ühiskonnas rohkesti poleemikat tekitanud.
Diskussiooni eirates näitab valitsus oma inimestele ust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selles, et nimetatud kahe teema üle vaieldakse, vahel väga tuliselt, pole nende tähtsust arvestades midagi eriskummalist. Arusaamatu on hoopis see, miks püüab riik eesotsas valitsusega iga hinna eest oma tahtmist peale suruda.
LÄHIMINEVIKUST VÕIB näiteks tuua 2007. aasta, kui haiglatöötajad astusid üles parema palga nimel, ja käesoleva aasta alguse, kui streigi korraldasid õpetajad. Mõlemal juhul pidas riik esiteks ägedaid vaidlusi, püüdes teemat kuidagi summutada, ning pakkus seejärel välja lahenduse, mida koostades oleks teise poole ettepanekud justkui ära unustatud.
Praegusest ajast on hea näide haridus- ja teadusministeeriumi õpetajate tasustamise eelnõu, millega väidetavalt soovitakse õpetajate palgasoovidele vastu tulla. Paraku tundub, et riik teeb sellega õpetajaskonnale hoopis karuteene.
Kui praeguse süsteemi järgi saab iga pedagoog palka tulenevalt professiooni astmest, siis pakutav eelnõu võrdsustab nende tasu 700 eurole, arvestamata inimese kvalifikatsiooni.
Noorempedagoogid võivad rõõmustada, sest nende palga alammäär kasvab 608.18 eurolt 700-le. Märksa kehvem on olukord õpetajatel-metoodikutel, kelle palk võib selle eelnõu vastuvõtmise korral väheneda tervelt 188.88 eurot: praegu kehtiva korra järgi on see 888.88 eurot.
Samuti on eelnõus ette nähtud, et õpetajad ei saa enam palka normtasude, vaid üldtöötasu alusel, mis lihtsustatult tähendab, et lisatundide eest neile tulevikus enam ei maksta.
Eelnõus on klausel, mille järgi võivad koolide direktorid maksta osale õpetajatele palgafondist viiendiku ulatuses preemiat. Aga kuidas ja kellele nad seda maksma hakkavad? Selle kohta ei öelda eelnõus midagi.
Niisiis pole garantiid, et lisatasu saavad just kõrgema õpetajaastmega pedagoogid. Miks peaksid nad vaevuma ennast koolitama, kui sellega ei kaasne tulu või hüvesid?
Vaevalt et valitsus soovib riigi elanike olukorda teadlikult raskemaks teha, aga kui ta hoiab ka edaspidi diskussiooni pidades endal klapid peas, ei muutu kellegi elujärg paremaks.
SELLISE LÜHINÄGELIKU käitumise tagajärgi ei ole vaja kaugelt otsida. Meie meditsiinitöötajad on juba aastaid siirdunud välismaale paremat palka saama. Mõistagi ei suuda Eesti pakkuda nii head töötasu kui Soome, kuid koduriik oleks võinud nendega pidada vähemalt mõistlikku diskussiooni ja anda märku, et arvestab nende soove.
Loodetavasti on meie valitsus võimeline oma vigadest õppima ega astu õpetajatega palgaläbirääkimisi pidades samasse auku. Praegune eelnõu on juba saanud vastuhääli.