Viljandi komando jääb väiksemaks

Urmas Saarepuu (paremal) ja Ain Aasmäe kuuluvad mõlemad Viljandi komandosse, mida ootab järgmisel aastal kärpimine. Tagapool paistva auto saavad enda käsutusse Mustla päästjad.

FOTO: Kenno Soo

Päästeameti reformikava järgi vähendatakse järgmisel aastal linnades päästjate arvu, et suurendada maakomandode päästevõimekust. Viljandimaal puudutab muudatus ainsana Viljandi päästekomandot.

Viljandimaa päästepiirkonna juhataja Jüri Sooviku sõnul töötab Viljandi komandos praegu 35 meest ning nende kasutada on kaks põhiautot ja paakauto.

Esialgse kava järgi kahandatakse komando järgmise aasta mai lõpuks 27-liikmeliseks ning väljakutsetele jääb reageerima üks põhiauto koos paakautoga. Teise auto saab juba sügisel endale Mustla komando, kes on seni kasutanud vana masinat.

Seda, kuidas koondamine välja hakkab nägema, ei osanud Soovik öelda, kuid ta arvas, et osa päästjaid lahkub omal soovil.

Kasutusel on üks põhiauto

Viljandi päästekomando pealik Mait Mürk ütles, et ühest päästeautost ilmajäämine tööd eriti ei mõjuta. Suuremaks probleemiks peab ta päästjate nappust, mistõttu on mõlemat autot korraga vähe kasutatud.

«Praegu oleme võimekana suutnud hoida ühe päästeauto. Põhiautol on viis meest ning üks sõidab paakautoga.» Ta tõi välja ka selle, et päästevahendeid on vähe ning alati ei jõuta neid ühelt sõidukilt teisele laadida.

Kaht põhiautot on tema sõnul korraga raske välja saata, sest ühes peab olema viis meest — iga päev on tööl aga kuus päästjat. See on pealiku jutu järgi tingitud sellest, et alati on keegi puhkusel või saanud ületundide tõttu vaba päeva. «Heal ajal oli üks mees veel reservis,» lisas ta.

Mürk kinnitas siiski, et vajaduse korral kutsutakse mehi juurde. «Latti alla lasta ei või. Päästjate võimekus on alati tagatud. Oleme arvamusel, et parem üks auto viie mehega kui kaks autot kahe või kolme päästjaga,» rääkis ta. Pealiku arvates on üks täies koosseisus meeskond võimekam ning meeste turvalisus on paremini tagatud, näiteks suitsusukeldumisel.

Tähtsat rolli mängib selles olukorras tema väitel ka see, et Viljandi komandol on veepääste kõrgeima, kolmanda klassi võimekus ning see eeldab, et autos on korraga viis meest. Kui päästjad peavad minema appi mõnel veekogul hätta sattunule, pole tema sõnul võimalik, et teine auto samal ajal väljakutsele sõidab.

Eesti päästeala töötajate ametiühingu juhatuse liige Toomas Suigusaar arvas, et komandosid peaks koondamise asemel hoopis suurendama. «Valitseb meestepuudus. Kui osa koondatakse, muutuvad alles jäänud meeste tingimused veelgi raskemaks. Entusiasmist ei tee keegi tööd.»

Statistika määrab

Jüri Sooviku ütlemist mööda lähtuti muudatusi tehes päästeameti statistikast. «Numbrid näitavad, et Viljandi on väikese riskiga. Tulekahjude arv on aastatega vähenenud. Linna lähedal pole ka suuri tootmisasutusi, mis ohtu tekitaksid.»

Sooviku arvates on hea, et Viljandit turvaliseks peetakse, kuid ta nentis, et suure õnnetuse puhul on autosid ja mehi vaja. «Eks riik proovi leida kompromissi: kas elada tänases, kus statistika järgi on vähe õnnetusi, või oodata seda suurt õnnetust.»

Toomas Suigusaar avaldas arvamust, et kui maakonnast päästjad mujale suunatakse, ei julge inimesed enam siia investeerida, sest õnnetuse korral ei ole abi nii kiire kui varem.

Ka Soovik tõstis suure probleemina esile ajafaktori. «Kui Viljandi päästjad on linnast eemal väljakutsel, läheb aega, kuni kohale jõuavad lähemate komandode päästjad.»

Viljandimaa päästepiirkonnas tegutseb neli komandot: Viljandis, Abja-Paluojal, Mustlas ja Suure-Jaanis. Vabatahtlikud komandod on Karksi-Nuias, Mõisakülas, Kõpus ja Kolga-Jaanis.

Tagasi üles