Puudega lepatriinud kohtasid klaasikunsti

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Elmo Riig / Sakala

Harrastuskunstnik Reelika Karu kodus Tohvril ootab näitusele jõudmist mitusada omapärast kivilepatriinut — igaüks on eri kujuga ehk puudega, nagu autor nende kohta ütleb.


Ajukasvajatega võitlev Reelika Karu soovib puudega kivilepatriinud kõigepealt välja panna Tartu haiglas, kus ta on haiguse tõttu palju viibima pidanud. Täpseid kokkuleppeid näituse osas ei ole ta jõudnud siiski veel sõlmida ning seepärast püsivad erikujulised kivilepatriinud praegu veel vaguralt Tohvril tema laoruumi laual.



Neid putukaid on seal umbes kolmsada: piklikke ja lapikuid, mitmesuguste lohkude ja mühkudega.



Omapärase kujuga kivid


Kunstnik selgitas, et alati, kui ta on endale maalimiseks ümmargusi kivikesi otsinud, on talle silma jäänud ka mõni eripärase kujuga kivi. «Kuigi need teistest erinevad, on nad tundunud samuti tõeliste lepatriinudena.»



«Olen siis mõelnud, et nii nagu on puudega inimesed, on ka puudega kivilepatriinud. Samas on mõlemad ju eelkõige ikkagi inimesed või kivid, hoolimata puuetest,» kõneles Reelika Karu.



Juba mitu aastat on Reelika Karu lepatriinude maalimist teistelegi õpetanud, korraldades neile oma kodus õpitubasid. Ta on käinud ka asutustes, kui keegi teda tarkust jagama on kutsunud.



Õpetab vitraaži tegema


Hiljuti hakkas Reelika Karu huvilistele näitama klaasvitraaži valmistamise nippe. Viimane vitraaži töötuba leidis Tohvril aset 7. märtsil ning sellest võttis osa neli inimest. Suuremat rühma harrastuskunstnik juhendada ei soovigi, sest töövahendeid ja materjali jätkub tal vaid väikesele seltskonnale. Huvilistel on tulnud maksta vaid materjali eest, sest õpetamistasu pole kunstnik küsinud.



«Meil on sõbrannaga rajamisel mittetulundusühing ning kui selle projektidele õnnestub raha leida, saan kursusi teha täiesti tasuta,» kõneles Karu.



Harrastuskunstnik toonitas, et õpitubadega soovib ta inimestele teadvustada vitraaži väärtust ning nakatada neid kunstitegemise pisikuga.



«Sageli juhtub nii, et kui inimene saab kingituseks vitraaži, ei oska ta seda väärtustada ning paneb kingituse lihtsalt sahtlisse seisma,» nentis naine. «Kui inimene on kogenud, kui palju aega ja vaeva sellesse töösse tuleb panna, oskab ta kingitust paremini hinnata ja seda ka esile tõsta.»



Karu lisas, et sageli pelgavad inimesed õpituppa tulla, arvates, et nad ei oska seal midagi teha. «Tegelikult saavad kõik sellega hakkama,» kinnitas ta. «Sõna «ei» on väga kiire tulema, aga inimesed võiksid olla julgemad ja vastuvõtlikumad. See aitaks neil ka teistel elualadel hakkama saada.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles