EESTI KEELE Kaitse Ühing on võtnud muu hulgas vaatluse alla maakonnalehtede keelekasutuse. Viimati olime külas «Sakala» toimetuses. Senine mulje, et Viljandimaa lehes käib eesti keele käsi hästi, sai tänavusi lehti (toeks pisut ka mulluseid) lugedes kinnitust.
Ülemäärast võõrsõnadega eputamist silma ei torganud. Ka paljudes väljaannetes levinud «TOP 10» asemel kirjutatakse selges eesti keeles «esikümme». Eesti keele grammatikaga ollakse enamasti heal jalal, stiil on ladus. Meeldivalt üllatas regulaarselt ilmuv mulgimurdeline rubriik «Mulgi uudise»...
Kiitmist võiks nõnda pikalt jätkata. Aga «Sakala» lugejatele ja autoritele on kasulikum-õpetlikum, kui peatume mõnedel, eeskätt kriitilistel tähelepanekutel lähemalt, sest ega needki puudunud.
AJAKIRJANIKU tööriist on sõna. Värske sõnakasutuse ja hea stiili näiteid pole tarvis otsida — neid leidub igas lehenumbris. Peotäis näiteid: «loobus püünele pürgimast», «kiduva majanduse tingimustes», «maldamata oodata», «õdusal talveõhtul»; «mitmel pool kippusid viinakuradiga mesti löönud tegelased rõõmuhetki kaklemisele kulutama»; «lootus saada valmis ümber Viljandi järve kulgev anekdoot, mida kutsutakse ka terviserajaks»; «plakatid bussipaviljonide vitriinides kõnetasid möödujaid».
Tore, et sobival kohal kasutatakse eesti keele võimalusi inimese soo näitamiseks: «viljandlannad», «näitlejanna» (mitte «naisnäitleja»).
Kantseliiti kohtab harva, aga siiski kohtab: «alles mõni aeg tagasi», «välireklaamide osas».
ÜKS SÕNA, mida üldiselt, mitte üksnes ajakirjanduses, kiputakse narmasteks kulutama, on «tõsine». Näiteid «Sakalast»: «tõsine bänd», «tõsist korrarikkumist», «tõsist hirmu», «tõsist tööd», «tõsistest ohtudest», «tõsiseid põletushaavu», «väga tõsiseid õnnetusi», «tõsiselt süveneda». Ometi leidub eesti keeles rohkesti teisigi omadus- ja määrsõnu, mis sobinuksid, näiteks «korralik», «ränk», «suur», «kõva», «ulatuslik», «põhjalikult».
«Tõsisega» ülepakkumise vastu on tulus soovitus: asendage see vastandsõnaga ja vaadake, mis juhtub. Kuidas kõlavad «naljakas bänd», «naljakas hirm», «naljakad põletushaavad», «naljakalt süveneda»?
Teise üleekspluateeritud sõnana jäi silma «konkreetne»: «peab paberil konkreetse kuju võtma», «konkreetseid lahendusi», «konkreetseid kalkulatsioone», «konkreetsete otsuste langetamine», «konkreetne haigla». Taas leidub teisigi sobivaid sõnu: «täpne», «lõplik», «kindel». Aga tihti pole seda sõna vajagi: missugused on mittekonkreetsed otsused ja lahendused?
Sama lugu on sõnadega «reaalne» ja «tegelikult». Näiteks «aeg on plaanid reaalseteks tegudeks vormistada», «paljud otsused hakkavad reaalses elus tunda andma», «et ideed tegelikult teoks saaksid». Kas on siis ka ebareaalseid tegusid ja elu, mittetegelikke teokssaamisi? Liigsõnalisus üksnes segab lugemist.
PUHUTI TULEB ette sõnade ebatäpset või sobimatut kasutamist: «madalalaubaline tualetihuumor» (mitte huumor pole madalalaubaline, vaid selle tegijad), «madaltiheda haiglahoone vastu» (madaltihe saab olla hoonestus, mitte hoone), «häbiplekk korda saada» (kõrvaldada), «raja valgustus töötab» (rada on valgustatud), «libedusega võitlema» (libedust tõrjuma, ära hoidma).
Mõni rida ka igavamast asjast, grammatikavigadest, mida õnneks tuli ette harva. Vahel eksitakse sõnade kokku-lahkukirjutamises, näiteks «õnnistas vaimulik iga koguduse liiget» (jutt käib ühe koguduse jumalateenistusest, seega on õige kas iga koguduseliiget või kõiki koguduse liikmeid), vahel des-vormi kasutamises, näiteks «Eestisse naastes asus Heido müügiesindajaks» (ta ei asunud selleks tagasituleku ajal, vaid pärast, seega õige on «naasnud»).
Kiiva on kiskunud ühe Vene telekanali nime eesti tähestikku ümberpanek: «Pervõi Baltiskii Kanal» (õige on muidugi «Baltiiski»).
Kirjavahemärkidest teeb sarnaselt teiste ajalehtedega ka «Sakalas» kõige rohkem tüli koma. Pahatihti on ta puudu. Näiteks koma puudumine lauses «Esimesel poolaastal enne suvehooaja algust...» lubab naljaninal küsida, kas enne suvehooaja algust võib olla ka mitu poolaastat.
Lõpetada tahan aga kiitusega: erinevalt paljudest teistest väljaannetest, raamatutest ja kõnelevatest ajakirjanikest ei patusta «Sakala» topelteitusega.
ARUTELU KOKKU võttes leidsime, et tarmukalt ja targalt keele eest hoolt kandev toimetus võiks (kas või kord kuus) lehte tuua ka keelenurga. Muu hulgas oleks seal ehk võimalik koos lugejatega harida ja mõjutada reklaamiandjaid/tootjaid. Nonde Rapsi Õlidest, Edam juustudest ja muudest keelemoonutustest jäi siinkohal kirjutamata.