Välk lõi puult kooretükke

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saariku talu peremees Rubo Kõverjalg tõdes mõne sentimeetri paksust kooretükki vaadates, et välgulöök pidi olema tugev.
Saariku talu peremees Rubo Kõverjalg tõdes mõne sentimeetri paksust kooretükki vaadates, et välgulöök pidi olema tugev. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Esmaspäeva õhtul möllanud äike tabas Viljandi—Kolga-Jaani maantee ääres haaba ja tõmbas sellelt kooretükke.

«Sakalale» vihje andnud Riina Roos rääkis, et välgukahjustusega puud, mis kasvab tee ääres pisut peale Moori küla teeotsa, oli ta märganud sõidu pealt juhuslikult.

«Lähemalt vaadates sain aru, et haaba on välk sisse löönud,» ütles ta ning selgitas, et on varemgi sellist asja näinud. «Sellepärast oskasin ilmselt tähele panna.»

Maaomanik ei teadnud

Saariku talu peremees Rubo Kõverjalg, kelle maa peal puu kasvab, polnud juhtunust teadlik. «Sõitsin hommikul sealt mööda, aga ei märganud midagi,» ütles ta ning nentis puukooretükki käes hoides, et pikselöök pidi tugev olema.

«Ma pole näinud, et nii pikalt koore maha oleks löönud. Suur õnn, et välk kodu juures midagi narrimat ei teinud,» sõnas ta, viibates paarisaja meetri kaugusel asuva elumaja poole.

Eesti arboristide ühingu liige Eve-Viktoria Lasberg ütles, et puud nägemata on raske hinnangut anda, kuid tema kinnitust mööda on välgutabamus tüvele igal juhul ohtlik.

«Toitained liiguvad koore all ja kui see on ulatuslikult kahjustatud, võib ladvik toitainetest ilma jääda ning kuivama hakata. Mõni puu kuivab paari aastaga, teine peab vastu kümme aastat,» selgitas ta. Läbi katkise koore võib tüvesse minna mädanik ning kui puu hakkab kuivama, oleks see spetsialisti arvates targem maha võtta.

Juhtub harva

Eve-Viktoria Lasberg rääkis, et aeg-ajalt tuleb selliseid juhtumeid ette. Huvitavaks pidas ta aga asjaolu, et piksetabamuse sai just haavapuu. «Tavaliselt meelitavad äikest kask ja tamm.»

Siinkohal väärib märkimist asjaolu, et kõigest mõne meetri kaugusel kasvab sama kõrge kask, mis kahjustada ei saanud.

Ka Riina Roos imestas, et välk oli just haaba tabanud. Ta teadis rääkida, et kask kasvab pärast pikselööki kinni, kuid haab mitte. Seepärast arvas ta, et puu kuivab ära. «Mütsakas on igatahes kõva olnud,» lisas ta.

Peremees Rubo Kõverjalg ei osanud puu vanust öelda, sest kui tema 1980. aastal sinna kolis, oli haab juba kõrgeks kasvanud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles