Mustad sõstrad pakuvad rikkalikult maitseelamusi

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mustad sõstrad sisaldavad ohtralt C- ja E-vitamiini, flavonoide, taimseid steroole, kiudaineid ja organismile vajalikke rasvhappeid.
Mustad sõstrad sisaldavad ohtralt C- ja E-vitamiini, flavonoide, taimseid steroole, kiudaineid ja organismile vajalikke rasvhappeid. Foto: Elmo Riig / Sakala

Paljudes Eesti koduaedades on au sees mustad sõstrad. Küpsenud marjad on tänu vitamiinide, eriti C-vitamiini rohkusele tervislik maius. Need korrastavad vererõhku ja alandavad kolesteroolitaset. Teada on seegi, et mustad sõstrad kaitsevad närvirakke ja aitavad ennetada Alzheimeri tõbe.

Aiandusagronoom Väino Eskla on juba 1984. aastast katsetanud Harjumaal Kuusalus hobi korras musta sõstra sorte. Nüüd on tal neid juba rohkem kui 30. Umbes kolmandikku julgeb Eskla soovitada laiemaks kasvatamiseks. Pooled sordid on pärit Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest ning sobivad meie tingimustesse, sest sealsed kliimaolud on Eesti omadega üsna sarnased. Idapoolsete sortide väärt omaduseks peab ta sedagi, et neid ohustavad vähem jahukaste ja pahklest.

«Mõnikord on minult imestades küsitud, kuidas saavad mustad sõstrad olla nii mitmekesise maitsega,» ütleb Eskla, kes on korraldanud sõstarde õppepäevi ja degusteerimist.

«Varmas» on magus ja vürtsikas

Uuematest sortidest on Väino Esklal uurimise all «Bagira», «Elo», «Intercontinental», «Karri», «Lentjai», «Otelo», «Polar», «Svita kievska», «Swartbo», «Triton», «Tšornõi žemtšug» ja «Varmas». Vanematest on tähtsad «Pamjati Vavilova», «Belorusskaja sladkaja», «Zagadka», «Minai Šmõrjov» ja «Öjebyn».

Kõige varasem on Eskla sõnutsi «Sejanets golubki». Selle hapukad marjad on keskmised või suured ja sobivad ennekõike mahla valmistamiseks.

Ligi nädal hiljem saab valmis Polli teadlase Asta Libeki aretatud «Varmas», mille suuri väga magusaid marju on mõnus süüa otse põõsalt. Seda peab Eskla Eestis kasvatatavatest sortidest üheks magusamaks ja vürtsikamaks.

«Kogemused on näidanud, et «Varmas» vajab hea saagi andmiseks rohkesti niiskust ning korralikku väetamist ja hooldamist,» tõdeb aednik. Selle oksad on elastsed, tõusevad pärast lumekoorma kadumist kenasti üles ega murdu. Sordi hädaks peab Eskla suurt laiuvust, mis eeldab korralikku toestamist.  

Keskvalmiv «Pamjati Vavilova» on saagikas ning pahklest kimbutab seda vähem kui teisi sorte. Õhukese kestaga vili sobib hästi mahlaks ning on hea maitsega. «Pamjati Vavilova» tohutu saagikoormaga oksad vajavad tuge. Mõnevõrra rabedad, kipuvad need ühtlasi lume raskuse all murduma.

Suurepärane mahla- ja veinimari

Hilisepoolsetest sortidest soovitab Väino Eskla valida «Bagira» ja «Lentjai». Mõlemal on väga suured magusad marjad, mida on mõnus noppida. Mahla jaoks jääb neil vürtsikat maitset paraku väheks. «Bagiral» püsivad marjad põuaga paremini küljes kui «Lentjail».

Head mahlasordid on «Sejanets golubki», «Öjebyn», «Otelo», «Pamjati Vavilova», «Triton», «Polar» ja «Zagadka», mis on hapukamad ja tugevama maitsega. Maheda meki hindajad kiidavad väga suurte marjadega sorti «Minai Šmõrjov». See sobib neile, kes on hädas mao ülehappesusega. Marjad pole küll nii suured kui uuematel sortidel, aga see-eest annavad põõsad igal aastal head saaki.

Nendel, kes tahavad teha musta sõstra veini, soovitab Eskla valida «Polari», millel on eriti vürtsikas harjumuspärane maitse. See uus sort on väga saagikas, marjad püsivad oksa küljes ega varise. Põõsad on andmete järgi suhteliselt jahukaste-, pahklesta- ja külmakindlad.

Kui aias on palju ruumi, sobivad sinna keskvalmivad või hilisepoolsed «Belorusskaja sladkaja» ja «Titania». Need võivad heades oludes kasvada lausa paari meetri kõrguseks. Paljudel tekitab elevust Soomes aretatud roheline must sõstar «Vertti». See hakkas meil levima juba eelmise sajandi lõpuaastail ning nüüd on tulnud rohelise viljaga sordile lisagi.

Väino Eskla tõdeb, et musti sõstraid kasvatatakse peaaegu igas Eesti aias, kuid paljud põõsad on üsna kehvas seisundis. Ehkki näiliselt on seda kultuuri lihtne kasvatada, tuleb põõsaid igal aastal lõigata ja noppida nendelt pahklestast nakatunud pungad. Ühtlasi tahavad need muude kahjurite ja haiguste tõrjumist ning regulaarset väetamist.

Suurim nuhtlus on pahklest

Eskla sõnutsi on pahklest üleüldine nuhtlus. Koduaias, kus põõsaid on vähe, saab teda vaos hoida. Selleks tuleb hilissügisel ja kevadtalvel ebaloomulikult ümaraks paisunud pungad ära korjata ja põletada ning põõsad enne lehepungade avanemist veel kolmandat kordagi üle vaadata.

Kui nakatunud on terve põõsas, peab Eskla mõistlikumaks see hävitada. Nooremapoolse võib siiski maani maha lõigata, sest mullas need kahjurid ei talvitu. Edaspidi tuleb nad taas hoolikalt ära noppida.  

Väino Eskla sõnutsi pahklestakindlaid sorte ei ole. Osa sõstraid on kindlamad, aga ta on märganud, et enamasti on just parema maitsega sordid pahklestale vastuvõtlikumad. Agronoom kinnitab, et tugevad ja elujõulised põõsad on kahjurikindlamad.

Tuleb silmas pidada, et mustad sõstrad tahavad niiskemat pinnast: põua puhul saak igal juhul väheneb. Kindlasti tuleb kasuks orgaanilise väetisega rammutamine.

Eskla rõhutab musta sõstra põõsaste lõikamise tähtsust: oksad on suhteliselt lühiealised, maksimaalselt kuueaastased. Juba viiendal aastal tuleks hakata vanu oksi välja lõikama ning niiviisi põõsaid järjepidevalt uuendada. Nõnda kannavad need rohkem marju ja püsivad kauem saagikad. Keskmiselt annavad musta sõstra põõsad Eskla hinnangul maksimaalset saaki 12—15, aga hea hooldamise korral koguni 20—25 aastat.

Aiandusagronoom Väino Eskla arvates on mõistlik valida aeda sorte, mis on soovitussortide nimekirjas, sest neid on Eestis põhjalikult katsetatud või kasvatatud juba hulk aastaid ning tehtud kindlaks, et need sobivad meie oludesse.

SORDID

Puuvilja- ja marjakultuuride soovitusnimekiri on koostatud selleks, et aidata aiapidajatel ja aiandustootjatel sorte leida:
• «Belorusskaja sladkaja» (koduaeda)
• «Intercontinental» (äri- ja koduaeda)
• «Lentjai» (koduaeda)
• «Pamjati Vavilova» (äri- ja koduaeda)
•  «Sejanets golubki» (koduaeda)
•  «Zagadka» (äri- ja koduaeda)
• «Titania» (äriaeda)
• «Varmas» (koduaeda)
• «Vertti» (koduaeda)
• «Öjebyn» (äriaeda)
• «Bagira» (perspektiivne)
• «Karri» (perspektiivne)
Allikas: www.aiatark.ee

TEABEPÄEV

Võhma kultuurikeskuses peetakse 29. juulil kell 11 sõstarde teabepäeva. Musta ja punase sõstra kasvatamise kogemusi jagab aiandusagronoom Väino Eskla.
• Põhiliselt tuleb juttu mustadest sõstardest, sest just nende vastu tunnevad aiapidajad järjest enam huvi.
• Ülevaade antakse selle kultuuri uutest sortidest ning paljunduses olevate sortide eelistest ja puudustest.
• Ühtlasi tuleb juttu sõstarde istutamisest, kasvuaegsest hooldamisest, haigustest ja kahjuritest ning nende tõrjest.
• Osalejad on oodatud jagama sõstarde kasvatamise kogemusi, sest sordid käituvad piirkonniti erinevalt.
• Ürituse külastajad saavad maitsta 15—20 sorti musti sõstraid.
• Võimalik on osta uute ja soositud sortide istikuid.
Allikas: Väino Eskla

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles