Lääne-Virumaal on võimalusi puhkamiseks palju ning ühest või isegi paarist päevast jääb kõigi huviväärsuste avastamiseks väheks. Virumaal leidub nii korda tehtud mõisaid, erinäolisi matkaradu kui ka mereranda.
Kuulsad mõisad ja kalurikülad
20. juuli 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põnevaid võimalusi on kogu maakonnas, veidi enam eristuvad Lahemaa ja selle lähiümbrus ning maakonna lõunaosa, kust samuti leiab looduskauneid paiku ning lähestikku väga eriilmelisi võimalusi aktiivseks tegutsemiseks.
Lahemaal asub Eesti kuulsaim mõisakolmik: Sagadi, Palmse ja Vihula mõis.
Sagadi mõis on tuntud metsamuuseumi järgi, mis on end sisse seadnud endises aidas-tõllakuuris. Kahel korrusel ülesseatud näitused ja väljapanekud tutvustavad metsa kui üht meie suuremat väärtust. Mõisa härrastemaja on sisustatud eelkõige XIX sajandi mõisastiilis mööbliga.
Palmse mõis-vabaõhumuuseum on terviklik mõisakompleks parkide, aedade ja ajalooliste hoonetega. Külastajatele on avatud näitused, töökojad, koolituskeskus, palmimaja, romantiline restoran ja rahvuslik kõrts.
XVI sajandist pärit kaunilt korrastatud Vihula mõis pakub väga erinevaid võimalusi, näiteks spaateenuseid.
Lahemaa rahvuspargi suurim väärtus on maastikuline, looduslik ja kultuuriline mitmekesisus. Lahemaal on palju tähistatud matkaradu, kus saab vaadelda loodusliku metsa arengut, pinnavorme ja jälgi ulukite tegevusest.
Omamoodi elamuse pakub retk Altja loodus- ja kultuuriloolisel rajal, mis on ainuke rannaala õpperada Lääne-Virumaal. Matkates näeb põlist kaluriküla, rannamännikut ja kivist randa.
Külastamist väärib Võsu, mis on üks vanemaid suviseid puhkekeskusi Põhja-Eestis. Oma liivase merepõhja ja madalate veesoppidega on rand sobilik lastega peredele, aga ka ideaalne koht purjelauduritele ning päevitamist nautivatele puhkajatele.
Käsmu poolsaar on tuntud oma ajaloolise kapteniküla, selle kuulsusele aluse pannud merekooli ning suurte männimetsade ja kivikülvi poolest. Kõige sellega on võimalik lähemat tutvust teha poolsaare loodusradadel, liikudes jalgsi või jalgrattal. Käsmu meremuuseum paikneb tsaariaegses piirivalvekordoni hoones ning tutvustab legendaarse ja kauni Käsmu küla ajalugu.
Kui sõita Rakverest Tartu poole või suunduda Lääne-Virumaale just sedakaudu, siis üsna maakonna piiri lähedal Rakke vallas asub Pandivere kõrgustiku kõrgeim tipp Emumägi, mille kõrgus merepinnast on 166 meetrit ja jalamilt umbes 80 meetrit. Mäe otsa rajatud 22 meetri kõrgusest vaatetornist näeb selge ilmaga viiekümne-kuuekümne kilomeetri kaugusele. Kätte paistavad Rakvere vallimägi, Kiviõli tuhamäed ja kirikutornid.
Emumäe nõlvadel paiknevad päikesetõusumaja, mägionn ja kännumaja.
Rakke vallas asub ka ilmselt ainuke Lääne-Virumaa veematkarada — Ao näkirada, mille läbimiseks tuleb liikuda mööda Põltsamaa jõge, kraave ning Ao veski- ja paisjärve. Rajal tervitavad parvedel kaheksa omanäolist puidust näkki, mis õpetavad tundma kalu, taimi ja putukaid.
Äntu-Nõmme looduse õpperada viib läbi metsarikka oosistiku Väike-Maarjast 7—10 kilomeetrit lõuna ja kagu pool. Äntu järvestikus on seitse looduslikku allikajärve. Väike-Maarja vallas asuv Vao tornlinnus on ehitatud tõenäoliselt XIV sajandi teisel poolel.
Tamsalu valda jääv Porkuni on mõnus paik järvede rüpes. Need järved on kuulsad oma ujuvate saarte poolest. Porkunis asub paemuuseum, mis paikneb 1479. aastal rajatud linnuse tornis. Porkunis saab matkata 1,7 kilomeetri pikkusel energiarajal, mille suurimaks vaatamisväärsuseks on vana paemurd.
Kui Lääne-Virumaale puhkama sõites jääb aega, väärib kindlasti avastamist ka maakonnakeskus Rakvere. Rakvere linnuses satub inimene XVI sajandi linnuse eluolu kujutavasse teemaparki, kus nii väikesed kui suured saavad veeta põneva päeva, kehastuda rüütliteks ja sõjameesteks, lahutada meelt ning õppida üht-teist kesk- ja varauusaegsete inimeste elu kohta.
Rakveres võib teha jalutuskäigu rahvaaias ehk teatripargis või tammikus ja uudistada kirikuid. Samuti leidub piisavalt kohti, kuhu söömiseks ja vaba aja veetmiseks sisse astuda.
Kui rääkida veel mõnest põnevast ajaveetmise võimalusest, siis Rägavere vallas Viru-Kabala lähedal Aarla külas asuval Ojasaare spordiplatsil saab mängida nii golfi, rannavollet kui tennist. Harjutusgriin ja neli väljaku griini võimaldavad luua kaheksateistkümne rajaga väljaku. Loodusliku murukattega tenniseväljak on Eestis teadaolevalt ainus sellelaadne ning seal on mängimas käinud nii Maret Ani kui Anett Kontaveit.
Rannavollesõpru ootavad kaks liivakattega väljakut.