Sissetulekuta jäänud inimesed otsivad üha sagedamini teenimisvõimalust maal, talunikud ja ühistud aga kasutavad olukorda, et leida tublisid töötegijaid.
Töökohtadega on kitsas ka põllumajanduses
Tarvastu valla osaühingus Karpo asus mullu novembris lüpsjana ametisse Reelika Nurmeotsa, kes on lõpetanud Põltsamaa ametikooli kodumajanduse erialal.
«Muud tööd pole praegu võimalik leida,» nentis Paidest Soele kolinud neiu. Valikut mõjutas ka see, et Vardja farmis töötab juba mitmendat aastat tema sõbranna ja kooliõde Regina Nurk.
Eelmisel aastal asus põllumajandusettevõttesse agronoomina tööle Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli lõpetanud Denis Raudsepp.
Osaühingu Karpo juhataja Kalev Nurk ütles, et tööle tahtjaid on omajagu. Alles hiljuti oli helistanud ühes talus töötav noorepoolne mees ja pakkunud ennast lüpsjaks. Helistaja sai eitava vastuse, sest parajasti osaühingus vabu kohti pole.
«Kriisiaja hea moment on see, et saab viinaviskajatest priiks,» lausus Nurk.
Kõo Agrost on tööd otsinud palju ja mitmesuguse kogemusega inimesi, kuid osaühingul pole praegu teenistust pakkuda.
«Meil on vajalikud ja suhteliselt korralikud töötajad olemas,» kinnitas juhataja Tõnis Riisk.
Kissa-Märdi talu peremees Väino Viidebaum lausus, et kui tööpakkumise kuulutus lehte panna, ei jõua telefonikõnesid vastu võtta.
«On saekaatri- ja metsamehi ning ehitajaid. Paljud läksid majandusbuumi ajal minema, nüüd tulevad aga ääri-veeri tagasi ning uurivad vanade töökaaslaste kaudu, kas tööd on,» rääkis Viidebaum.
Tema hinnangul on maal vabu töökohti vähe ja juurde tulemas pole neid näha, sest tootjad pingutavad püksirihma: piima, vilja ja küttepuude hinnad on ju madalad.
Osaühing Sallasto on juhataja Malle Ränkeli ütlemist mööda tööturuameti kaudu kuulutuse üles pannud, kuid ükski soovija pole endast teada andnud.
«Praegu oleks meile loomakasvatustöötajat ehk siis karjakut vaja,» täpsustas Ränkel. Ta rääkis, et on ammu mõelnud oma ameti üle anda noorele hakkajale inimesele, kuid ka tegevjuhi koha vastu ei tunta huvi.
Sürgavere põllumajandusühistu juhataja Aarne Ots meenutas, kuidas üks inimene oli tulnud lüpsjaks, kuid viie-kuue päeva pärast leidnud, et see amet talle siiski ei sobi.
«Praegu aga hakkame pigem inimesi koondama — piima kokkuostuhind on nii madal, et maksame juba tootmisele peale, ning seegi raha ei jõua tööstustest enam meieni,» nentis Ots.