Kui hästi läheb, hoovab nädalavahetuseks Eesti kohale peesitamiskõlblik, kuid äikeseohtlik suvesoojus. Seejärel on üürike kuumarõõm läbi.
Kõrvetav kuumus pole Eesti suvele omane
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klimatoloog Ain Kallis ütles, et ei oskagi pakkuda, miks inimesed arvavad, et kui on suvi, peab olema palav.
Tegelikult on 21—28 soojakraadi juuli kohta väga hea tulemus, sest norm on olenevalt paigast 15,6—17,2.
«Vanast ajast mäletan juttu, et enne jaanipäeva pole vesi supluskõlblik, ei tasu proovima minnagi,» meenutas Kallis. «Viimasel ajal oleme harjunud soojema ilmaga ning tundub, et suvi peabki olema selline.»
Kallise sõnul on juuni aga sageli jahe: näiteks 1998. aastal oli juuni väga sajune ja külm ning tänavune juuni meenutaski toonast.
«Ikka loodetakse parimat, kuid see nädalalõpp pidavat tulema 27–28 kraadi ja paljud juba kommenteerivad, et ei taha niisugust kuuma; inimesi on mitmesuguseid,» nentis Kallis.
Vikipeedia andmeil valitseb Eestis mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima.
Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Šotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut, kuid tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast.
Atlandi ookeani põhjaosas toimuv aktiivne tsüklonaalne tegevus — tuntud kui Islandi miinimum — mõjutab omajagu ka Eesti ilma, sest põhjustab tugevat tuult, sademeid ja järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel.
Läänetuulega kaugele mandri siseossa kanduv ning seejuures üle Eesti liikuv niiske mereline õhumass toob külmal ajal endaga kaasa märksa soojema, soojal ajal aga mõnevõrra jahedama ilma.
Et Eestis oleks suvel tihti 30 kraadi sooja, peaks see asuma paarsada kilomeetrit lõuna pool, kuigi Lätis on veel Eestiga sarnane ilmastik.
«Eesti maksimaalne näitaja 35,6 kraadi on päris kõva, kuigi Soomes on registreeritud isegi kõrgemaid temperatuure,» sõnas Kallis. «Kui Eestis on neli-viis päeva jutti 30 kraadi sooja, loetakse seda juba kuumalaineks.»
Kui temperatuur on üle 35 kraadi, on see Kallise väitel Eesti inimestele juba väga ohtlik.
«Itaalias ja Hispaanias on selline ilm tavaline, kuid meie peame asja võtma enda mätta otsast ja siinsele kliimale harjumuspäraselt,» lisas ta.
Kallis tõstis esile, et Eestis on päris palju päikest ja UV-kiirguse näitaja on tihtilugu üle 6, mis tähendab, et soovijad saavad päikest võtta ja keskpäeva paiku tuleb olla tähelepanelik, et ennast ära ei kõrvetaks.
«Taevas on sinine ja vihm peseb atmosfääri tolmust puhtaks ning päike võtab seetõttu hästi,» selgitas Kallis.
Kõige rohkem päikesepaistet mõõdeti 1997. aastal Vilsandil, kus selle kestuseks aasta lõikes saadi 2226 tundi.
Vilsandit võibki pidada kõige päikesepaistelisemaks paigaks Eestis, sest tavaliselt liiguvad pilved saarest kiiresti üle ja jäävad pikemalt pidama alles Saaremaal.