Sel nädalavahetusel peetakse Tallinnas kahepäevane nostalgiamuusikafestival «Retrolegend». Kõik on justkui tore, aga asjal on mulle kui viljandlasele mõru maik man.
Repliik: Retrolahing
/nginx/o/2017/06/08/6761849t1h1e5f.jpg)
30. juuni 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu me mäletame, leidis Eesti esimene sellelaadne festival aset aasta tagasi Viljandis Järveotsal, kandes tollal nime «Retrofest». Kohale tuli üle 10 000 inimese.
Kui «Sakala» kevadel uurima hakkas, kas ka tänavu midagi sellist tehakse, siis selgus, et festivalil artistide poolega tegelnud mees oli siit saadud oskusteabega siirdunud Tallinna, lüües käed hoopis ühe teise ürituste korraldajaga.
Inetuks tegi asja veel see, et algul jäeti partneritele ekslik mulje, nagu oleks tegemist mulluse Viljandi festivali järglasega, ja kui siinsed korraldajad poleks asjal sabast kinni saanud, oleks ehk nimigi samaks jäetud.
Võib muidugi parastada, et on korraldajate endi viga, et nad ei osanud niisugust käitumist ette näha ning palgatöölist lepinguga ei sidunud, aga sellest poleks kasu.
Suure segaduse tulemusel tänavu Viljandis retrofestivali ei tule. Õnneks lubasid siinse ürituse taga seisnud inimesed kevadel, et aasta pärast on ettevõtmine taas kavas. Loodame, et nii ka läheb ja Viljandi saab tagasi ühe omanäolise ürituse, mis sobis kenasti meie festivalilinna mainega.