Inimesed hakkavad saama pensionieas lisaraha oma laste kasvatamise eest, nii lubab riigikogus vastuvõetud vanemapensioni seadus. Uus kord hakkab osaliselt kehtima tulevast aastast ja täies mahus 2015. aastast.
Laste kasvatamine toob pensionilisa
13. juuni 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaraha arvutamise põhimõtted on keerulised. Rahasaajad on jagatud kolme gruppi: enne 1991. aastat ja 1991.—2013. aastani sünnitanud ning need, kes teevad seda alates 2013. aastast.
Enamik praegusi pensionäre on oma lapsed ilmale toonud enne 1991. aastat ja saavad juba praegu iga lapse pealt kahe aastahinde vääringus lisapensioni.
2015. aastast tuleb neile lisa ühe aastahinde vääringus ehk siis praeguste arvutuste järgi ühe lapse eest aastas umbes 62 eurot, kahe lapse korral 123 eurot ja nii edasi. Kaks last üles kasvatanud pensionär saaks seega kuus praegusele summale juurde pisut üle kümne euro ja kolme lapse vanem 15 eurot.
Kui laps on sündinud aastail 1991—2013, saab vanem tulevast aastast ühe võsukese pealt kahe aastahinde vääringus lisapensioni, mis on 123.20 eurot aastas ehk umbes kümme eurot kuus. Kahe lapsega oleks pensionilisa umbes 246 ja kolmega 370 eurot aastas.
2015. aastal lisandub neile pensionäridele üks aastahinne ehk lapsevanem hakkab saama kolme aastahinde vääringus lisapensioni. Kokku saab pensionär siis aastas lapse pealt 185 eurot, kahe puhul 370 eurot ja kolme korral 554 eurot.
Need Eesti taasiseseisvumise järel sünnitanud vanemad omandavad esimest korda õiguse saada laste eest pensionilisa, sest seni neile laste kasvatamise eest kaheaastast pensioniõiguslikku staaži ei määratud.
Tulevased lapsevanemad, kes sünnitavad 2013. aastal või hiljem, saavad neli protsenti riigi keskmiselt maksustatavalt töötasult teise pensionisambasse kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Kui laps sünnib näiteks 2013. aasta algul, lisandub sinna kolme aasta jooksul kokku umbes 1134 eurot.
Laias laastus tähendab vanemapensioni kehtestamine, et kaks last üles kasvatanud inimene saab aastas juurde summa, mis võrdub ühe kuu pensioniga. Seaduse rakendudes peab riik lisama pensionisüsteemi aastas 44 miljonit
eurot.
Isamaa ja Res Publica Liidu valimislubadusena välja käidud ja läinud nädalal riigikogus heakskiidu pälvinud vanemapensioni seadusest tulenevat pensionilisa makstakse iga lapse eest ühele vanematest.
Vanemad peavad omavahel kokku leppima, kumb pensionilisa saab. Kui peres on mitu last, võivad nad lapsed omavahel ära jagada ja ise otsustada, kes millise lapse eest raha saab. Oluline on teada, et vanemapensioni arvestatakse iga lapse pealt. Kui sünnivad kaksikud või kolmikud, saab vanemapensioni kahe või kolme lapse eest.
Raha saamiseks peab inimene olema last kasvatanud vähemalt kaheksa aastat. Näiteks kui laps lahkus elust üheksa-aastaselt, saab vanem siiski tema pealt pensionilisa.