Rohkem kui kuu aja eest sulges Venemaa oma piiri Euroopa Liidu elusloomadele ning pole teada, kui kaua meie põllumeestele kahjulik keeld kehtib.
Venemaa impordikeelu mõju annab veel oodata
9. mai 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avaldas lootust, et lahendus siiski leitakse, sest Euroopa Komisjon ja volinik peavad Venemaaga keelu tühistamiseks läbirääkimisi.
Seedri andmetel ei ole 20. märtsist kehtiv piirang Eesti siseturul muudatusi kaasa toonud. Küll aga on pidanud kahju kandma põllumehed, kes said varem Venemaal kõrgemat hinda kui Euroopa siseturul. Seedri sõnutsi on elusloomade sisseveo keeld kõige rohkem mõjutanud Eesti ja Läti põllumehi, kes märkimisväärse osa sigadest idanaabrite juurde eksportisid.
Viljandimaa sead Rakverre
Viljandimaa suurimat seatootjat Eksekot pole aktsiaseltsi juhatuse esimehe Mati Tuvi hinnangul keeld otseselt mõjutanud, sest ettevõtte sead lähevad Rakvere lihakombinaati.
Ka osaühing Saimre Seakasvatus viib oma sead valdavalt Rakverre. «Suuri probleeme ei ole meie lihaturul veel tekkinud,» ütles osaühingu juht Toivo Teng. «Ma ei ole kuulnud, et kellelegi sead päris kätte oleks jäänud. Minu teada on hakatud loomi viima Lätti, Leetu ja Ukrainasse.»
Teng möönis, et kuna sealiha on Venemaa keelu tõttu Euroopa Liidu turul rohkem, võib Eestis liha hind teatud ajaks langeda. Suurt alanemist ta siiski võimalikuks ei pea. «Sel juhul peaksime hakkama liha alla omahinna pakkuma.»
Oskar LT juhi Aldo Pariku sõnutsi pole seni lihaturul suurt hinnamuudatust märgata olnud.
Märtsis ütles Parik «Äripäevale», et kui pakkumine ületab nõudlust, võivad hinnad natuke langeda. «Kindlasti oleme huvitatud täiendavast sealiha ostust, kui hinnad meile sobivad. Praegu on olnud nii, et Eesti tootja tahab sealihast rohkem saada, kui siinsed lihatööstused maksta suudavad, ja Venemaal makstakse liha eest rohkem.»
Venemaa näitab muskleid
Teate elusloomade sisseveo keelust edastas märtsikuus Euroopa Komisjonile Venemaa veterinaarteenistus. Piirangut põhjendati sellega, et Euroopa Liit ei ole kasutusele võtnud meetmeid Schmallenbergi viiruse tõrjumiseks. Samuti heideti liikmesriikidele, sealhulgas Eestile ette, et elussigu Venemaale eksportides ei tehta piisavat kontrolli.
Helir-Valdor Seedri arvates olid need põhjused kunstlikult otsitud ja absurdsed. «Eesti puhul on esile toodud garantiininõuete eiramist, aga see on vale väide. Aastate jooksul oleme Venemaale elusloomi vedanud, aga märkusi ja etteheiteid tehtud ei ole,» rääkis ta. «Idanaaber on äraarvamatu ning tegelik põhjus võib olla hoopis selles, et Venemaal on parasjagu käimas võimuvõitlus ning uue valitsuse moodustamine. Kui president ja valitsus paika saavad, võib olukord muutuda.»
Teise võimaliku põhjusena tõi põllumajandusminister välja selle, et Venemaa ühineb maailma kaubandusorganisatsiooni WTO-ga ning soovib sellise piirangu seadmisega kaubelda eritingumisi ning üleminekuaega ühenduse nõuete osas. Juhul kui keeld on seotud WTO-ga, võib piirang põllumajandusministri sõnutsi kehtida kauem, aga siiski mitte lõputult.