Algas karuputke võõrliikide tõrje

Eestis on karuputke võõrliike riiklikult tõrjutud 2006. aastast. Tõrje on edukalt lõppenud enam kui 800 hektaril, teistel aladel tuleb järjepideva tõrjega jätkata. Foto: Elmo Riig

Keskkonnaamet on tänavu tellinud karuputke võõrliikide tõrjetöid nii riigi- kui eramaal enam kui 2400 hektaril. Tööd lähevad maksma ligi 360 000 eurot ja kestavad septembrini. 

Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd ütles, et võõrliikide leviku takistamiseks on oluline teha tõrjet kõikides leiukohtades ja järjepidevalt. "Aastatepikkuse tõrjetööga on karuputke võõrliikide kolooniad hävitatud enam kui 800 hektaril, aga samal ajal on leitud ka uusi kasvukohti. Keskkonnaamet korraldab sel aastal tõrjetöid kõikjal üle Eesti nii riigi- kui ka eramaadel," rääkis ta.

Esimene tõrjetööde ring lõpetatakse 15. juuniks, järeltõrje kestab sügiseni. Tõrjetööde käigus pritsitakse võõrliigi taimi käsitsi herbitsiidiga või kaevatakse välja.

Hiid-karuputk, Sosnovski karuputk ja Pärsia karuputk on invasiivsed võõrliigid, mis ohustavad kodumaiseid looduslikke kooslusi. Samuti on karuputke mahl ohtlik inimese tervisele. Eike Tammekännu sõnul on võõrliikide tõrje edukas kõigi kaasalöömisel. "Riik üksi ei jõua tõhusalt võitlust lõpuni viia, selleks on vaja maaomanike, kohalike omavalitsuste ja üksikisikute panust. Õigel ajal ja õige meetodiga tehtud tõrje on kõige tulemuslikum," ütles Tammekänd. 

Edaspidi soovib keskkonnaamet karuputke võõrliikide tõrjes järk-järgult rohkem ka maaomanikke kaasata. Kõiki maaomanikke, kelle maal on teada karuputke võõrliigi kasvukoht, teavitatakse sellest tänavu riigiportaali e-kirjade kaudu.  

Tänu teadetele ja spetsialistide välitöödele kaardistas keskkonnaamet möödunud aastal 261 uut karuputke võõrliikide kolooniat, kokku 33 hektaril. "Oleme väga tänulikud kõigile, kes on meile teada andnud karuputke võõrliikide kasvukohtadest, ja eriti neile, kes on üksikud taimed ise välja kaevanud. Iga uue kasvukoha avastamine aitab võõrliikide levikut piirata," ütles Eike Tammekänd.

Karuputke võõrliikide uutest leiukohtadest palub keskkonnaamet teatada e-posti aadressil [e-mail]. 

Eestis on karuputke võõrliike tõrjutud riiklikult 2006. aastast. Tõrje on edukalt lõppenud enam kui 800 hektaril, teistel aladel tuleb järjepidevat tõrjet jätkata. Karuputke võõrliigid on kantud võõrliikide nimekirja ka Euroopa Liidu tasandil ning nende liikide kasvatamine ja igasugune leviku soodustamine on keelatud. Invasiivsed võõrliigid on Eestisse sattunud inimese abiga ning ähvardavad võtta elupaigad kodumaistelt liikidelt.