Viljandi Valuoja oru turupoolsel nõlval lagastajaid meelitav betoonist rajatis läheb sel aastal lammutamisele.
Valuoja oru nõlvalt kaob betoononn
Osa linlasi tavatseb hoonet nimetada alajaamaks, kuid tegelikult on see veevärgi kunagine puurkaevuhoone.
Viljandi Veevärgi juhataja Toomas Porro ütles, et kõnealune ehitis rajati mõni aeg pärast Teist ilmasõda, ilmselt 1950. aastate algul puurkaevu katmiseks. Viimati töötas puurkaev 2004. aastal ning praegu seisab betoonkarp tühjana.
Millal täpselt puurkaevuhoone lammutatakse, ei osanud Porro öelda, märkides, et võib-olla jääb töö ka sügisesse.
«Tegime eelmisel aastal plaane, et müüa veevärgile ebavajalikke kinnistud ning ühtlasi lammutada kasutult seisma jäänud rajatised, mis segavad linnapilti,» lausus ta.
Kõnealune puurkaevuhoone asub linna maal, teised aga müügil olevatel kinnistutel. Porro märkis, et kui aasta jooksul kinnistutele uusi omanikke ei leita, võtab veevärk ka ülejäänud ebavajalikud puurkaevuhooned maha.
Juhul kui kinnistu saab uue omaniku, jääb rajatise saatus tema otsustada.
Nii näiteks ootavad lammutamist või uut otstarvet kunagised puurkaevuhooned Hariduse tänaval, Näituse väljakul ja Jämejala küla ääres põllul.
«Üks vana puurkaev on Viljandi järve rannas staadioni juures, kuid seda tahame säilitada,» jätkas Porro. «See on linna üks esimesi puurkaeve, mis hakkas ühisveevärki vett andma. Otsus on veel lahtine, mõtleme, kuidas seda mälestust kõige paremini jäädvustada.»
Ajaloolise hõnguga puurkaev on veevärgi juhataja hinnangul umbes sada aastat vana ehk Viljandi veetorni eakaaslane.