Tõkkejooksu maailmameister töötab puidufirmas liimijana

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast tööd istub Andres Liiviste ratta selga, vahetab kodus rõivad ja ruttab jooksutrenni.
Pärast tööd istub Andres Liiviste ratta selga, vahetab kodus rõivad ja ruttab jooksutrenni. Foto: Elmo Riig / Sakala

Läinud sügisel krooniti Karksi-Nuias elav Andres Liiviste kurtide maailmameistriks 400 meetri tõkkejooksus uue Eesti rekordiga 53,87.


Sõidame temaga kohtuma Mulgimaale Karksi-Nuia puidufirmasse Textuur.


Kella kaheks on seal liimijana ametis olev Andres Liiviste oma tööpäeva lõpetanud ja valmis ajakirjanikega puhketoas juttu vestma. Et meie viipekeelt ei valda, asub tõlgi rolli isa Martin Liiviste.



«Andresel läheb töö juures väga hästi. Ta saab kõigega hakkama ja kolleegidega suhtleb ta vabalt,» nendib ta.



Treenib töö kõrvalt


Andres Liiviste ütleb, et on Textuuris ametis olnud juba üle viie aasta.


«Meie töö on kahes vahetuses. Kui pärast hommikupoolset vahetust päeva lõpetan, puhkan veidi ja siis hakkan treenima. Kui olen õhtuses vahetuses, treenin hommikul,» räägib ta ning lisab, et harjutab korraga kaks tundi ja treenib nädalas viiel-kuuel päeval.



Juba kümme aastat Liiviste treener olnud Sergei Matvijenko elab Tallinnas ning saadab talle aeg-ajalt treeningplaani.



«Arendan nii tehnikat kui vastupidavust,» sõnab sportlane. «Kord kuus sõidan ka Tallinna treeneri silma alla harjutama.»



Peale Karksi-Nuia staadioni saab ta treeninguteks kasutada kohaliku gümnaasiumi jõusaali.



Osaleb ka kuuljate mõõduvõtul


Aeg-ajalt osaleb Andres Liiviste ka kuuljate võistlustel. Tähelepanuväärne on, et 2008. aastal oli tema 400 meetri tõkkejooksu tulemus Eesti edetabelis kolmas.


Mullu jäi Liiviste Eesti meistrivõistlustel napilt medalita, aga tänavu tahab ta seal kindlasti pjedestaalile jõuda.



«Kuuljate mõõduvõtul pean tähelepanelikult jälgima stardimärguannet, et ma seda maha ei magaks. Kui kuulen paugu kaja, hakkan jooksma. Kurtide võistlustel kasutatakse aga lampe. Kui neis süttib punane tuli, võetakse lähteasend. Kui põlema lähevad rohelised tuled, hakatakse jooksma. Kui lehvitatakse lippudega, tuleb starti minna. Samuti näidatakse lippudega seda, kui oled varastanud,» kirjeldab mees.



Paelub tõkkejooks


Sporti hakkas Andres Liiviste tegema üheksa-aastaselt: ta käis jooksmas ja suusatamas ning harrastas mitmesuguseid pallimänge. 1998. aastal asus aga põhjalikumalt tegelema kergejõustikuga.



«Esialgu jooksin sprindidistantse ja tegin kümnevõistlust. Natuke rohkem kui aasta tagasi proovisin aga 400 meetri tõkkejooksu ja see hakkas mulle meeldima. Tundsin kohe, et see on minu ala. Aastaga olen päris kiiresti arenenud,» kõneleb ta.



Maailmameistritiitliga preemiat ei kaasnenud. Rahaliselt on Andres Liivistet toetanud kurtide spordiliit.



Muid hobisid peale spordi Andres Liivistel pole, vabal ajal mängib ta oma sõnul veel korvpalli.



«Tänu sportimisele olen saanud päris palju maailma näha,» nendib ta. «Olen võistelnud nii mõneski Euroopa riigis.»



Oma järgmistest eesmärkidest kõneldes ütleb Liiviste, et tahab püstitada kurtide maailmarekordi ja tänavu septembris Taibeis peetavatel kurtide olümpiamängudel võitjaks tulla.



2005. aastal Austraalias toimunud olümpiamängudel jäi tema laeks viies koht.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles