Absurdseid lubadusi pole antud

, majandus- ja kommunikatsiooniminister, Isamaa ja Res Publica Liit
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhan Parts
Juhan Parts Foto: Elmo Riig / Sakala

Juhan Partsi kirjutis on ajendatud 5. aprilli «Sakalas» ilmunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Sven Mikseri arvamusloost «Kodukulud kontrolli alla».

SVEN MIKSER esitles siinsamas «Sakala» veergudel mõtteid, kuidas sotsid kodukulusid kontrolliksid. Need on sama ehmatavad ja hirmutavad kui paari nädala eest väljapakutud üüratu maksutõusu kava. Nii nagu majandust ei pane kasvama suur maksutõus, ei tasu tulu loota ka energeetikas ümberjagamise ideoloogia rakendamisest.

Eesti energeetikat ei arendata umbropsu, vaid põhjalikult läbiarutatud energiamajanduse arengukava järgi. Selle tähtis põhimõte on, et Eestil peab olema võime toota oma vajaduste katmiseks ise elektrit. Niisuguse suutlikkuse säilitame, ehitades uue põlevkivijaama.

Põlevkivienergeetikal on miinuseid, ent ärgem unustagem selle tugevaid külgi. Põlevkivi on kodumaine maavara. Seda kasutades ei sõltu me kellegi suvast ega manipulatsioonidest. Energiajulgeoleku tagamiseks vajame jaama, mis annab elektrit ka siis, kui tuul ei puhu ja välisühendused tõrguvad.

SOOJUSE JA elektri koostootmine ja puidu kasutamine, mida Mikser soovitab, käivad juba ammu ning Eesti energiatootmine on järjest mitmekesisem. Paraku ei tähenda see, nagu saaksime jätta ehitamata Narva elektrijaama või heita kõrvale muud soojatootmise viisid.

Biomassi kasutavad jaamad ei sobi ülal pidama kogu elektritootmist, kaugkütet ja sooja tarbevee tootmist. Soojust ei vajata pidevalt ja korraliku baaskoormuseta ei ole neis jaamades elektrit toota efektiivne. Tarbimise tipud tuleb seega katta teisiti, sest kallist tehnoloogiat seisma panna ei ole majanduslikult mõistlik.  

Kriitikute jutust jääb mulje, nagu saabuks kõigi energiaprobleemide lahendus siis, kui lõpetada põlevkivielektri tootmine ja põlevkivijaamades puidu kasutamine ning panna Narva elektrijaamad kinni. Seda ideed toidetakse pettekujutelmaga, nagu varitseks kusagil nurga taga odav elekter, mida halb valitsus turule ei lase.

See ei ole kahjuks tõsi. Eesti elektriturg on kõigile tootjatele avatud. Igaüks, kellel on hea idee, kuidas soodsalt elektrit toota, on teretulnud kohe pihta hakkama.

ETTEPANEK PANNA tarbijate asemel taastuvenergia toetusi maksma riik on roheelektri tootjate huvidest lähtuv silmamoondus. Esmapilgul on see ju hea idee: tarbijad ei peaks enam taastuvenergia toetust maksma.

Sisuliselt on see paraku üksnes vana ümberjagamisidee taasesitus. Las riik maksab — just nagu ei saakski riik tulusid maksudena inimestelt, vaid kusagilt kosmosest.

Majandusministeerium on välja pakkunud eelnõu vähendada taastuvenergia toetusi mõistliku suuruseni, mis tagab tootjatele piisava kasumi, kuid võimaldab seejuures vähendada inimeste elektriarvet. Nimetatud ettepanek lubab alandada taastuvenergia tasu kui üht elektriarve kiiremini kasvavat osa kokku ligemale 390 miljonit eurot.

Taastuvatest allikatest elektri tootmist tuleb toetada tarbijaid võimalikult vähe koormates. Eesti eesmärk on, et aastaks 2020 oleks taastuvenergia osa tarbimises 25 protsenti, ning eelmisel aastal jõudsime juba 23 protsendini.

Makstavad toetused on ebaproportsionaalsed ja tarbijatele liiga kulukad. Seetõttu seisan nende vähendamise eest.

ISAMAA JA Res Publica Liit (IRL) lubas valimistel kodukuludest rääkides peamiselt kolme asja: kaotada kodualuse maa maksu, teha investeeringuid, muutmaks kodud energiasäästlikuks, ning seada monopolide hinnakujunduse üle sisse sõltumatu kontroll.

Mõistagi meeldib poliitilistele oponentidele lugeda meie lubadustest välja midagi muud. Iga kord, kui mõne kütuse turuhinna tõusu või külma ilma tõttu laekub suurem arve, pistab keegi kisama, et IRL ei täida oma lubadusi.

No kuulge! Absurdseid lubadusi pole me energiaallikate hinna kohta andnud. Vastupidi: energiasäästu ja kodude soojustamise vajadust rõhutades lähtume arusaamast, et kütuste turuhindu ei saa kehtestada poliitiliselt ning kodukulude vähendamise ainuke tõsiselt võetav variant on energia säästmine.

Mai algusest alates on korterelamute kõrval võimalik saada toetust ka eramute rekonstrueerimiseks. Ühtlasi antakse abi taastuvenergia väikelahenduste, nagu päikesekollektorite, päikesepaneelide või väikeste tuulegeneraatorite soetamiseks.

Täidame teisedki lubadused: kodualuse maa maks kaob ja monopolide kontroll on sisulisem kui eales varem.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles