Rahandusministeerium korrigeeris nõrgenenud majanduskasvu tõttu maksulaekumise ootusi. Võrreldes viimase prognoosiga, võib maksude laekumine väheneda 19 miljoni euro võrra.
Riigi tulu väheneb
Kuigi nõrgalt ja aeglaselt, majandus siiski kosub: äsjane prognoos näeb selleks aastaks ette 1,7-protsendilist kasvu.
«Pikka aega kestnud sünge meeleolu taustal ei ole 1,7-protsendiline kasv halb uudis ning annab tunnistust, et Euroopa reformid ja säästumeetmed on olukorda stabiliseerinud,» märkis rahandusminister Jürgen Ligi.
Varasemates prognoosides nähti Eestile selleks aastaks ette kolmeprotsendilist majanduskasvu. Uue ennustuse järgi saab niisugune kosumine teoks järgmisel aastal ning ajavahemikul 2014—2016 püsib 3,5 protsendi juures.
Prognoositava majanduskasvu vähendamine tuleneb eelkõige Eesti ekspordipartnerite kasvuootustest. Võrreldes eelmise prognoosiga on need vähenenud. Euroalale ennustatakse selleks aastaks väikest langust ning Euroopa Liidus tervikuna arvatakse majandus püsivat samal tasemel.
Välisnõudluse vähenemist tasakaalustab alates eelmise aasta teisest poolest kõvasti kasvanud sisenõudlus.
«Kui väliskeskkond on tugev pidur, siis sisetarbimine ja investeeringud on mootor. Majandusareng, kuigi tagasihoidlik, on muutnud laiapõhjalisemaks,» sõnas Ligi.
Viimasel paaril aastal on inimeste tarbimisjulgus kasvanud ning kui lähiajal väliskeskkonnast uusi tagasilööke ei tule, võib oodata säästmise kerget langust ja tarbimise kasvu. Sel aastal on prognoosi järgi oodata eratarbimise 2,2-protsendilist kasvu, mis ületab inimeste reaalsissetulekute suurenemist.
Järgmisel aastal peaksid sissetulekud kasvama kiiremini ning seega peaks ka tarbimine suurenema 2,8 protsenti.
Tänavu võib oodata sedagi, et jätkub kodumaiste investeeringute märkimisväärne kasv, mida toetavad erasektori kõrval valitsussektori investeeringud Euroopa Liidu tõukefondidest ja CO2 kvoodimüügist.