Kirivere jätkab sügisel rahaliste raskuste kiuste põhikoolina

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirivere kool on väga pika ajalooga, loodetavasti jagub lapsi sinna ka tulevikus.
Kirivere kool on väga pika ajalooga, loodetavasti jagub lapsi sinna ka tulevikus. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Ehkki riigilt tuleb mullusega võrreldes peaaegu kolmandiku võrra vähem raha, jätkab Kirivere põhikool tööd ja õpetajaid ei koondata. Nende palku siiski kärbiti.

Samuti kavatseb Kõo vallavalitsus luua sügisest koolis liitklass ning lasteaiast tuua koolihoonesse kuueaastaste rühma.

Viimati mainitud muudatust plaanitakse selleks, et Kirivere pedagoogid leiaksid lisarakendust ning leeveneks lasteaia ruumipuudus. Seal napib ruumi, sest viimastel aastatel on sündinud palju uusi ilmakodanikke.

Kirikuõpetaja on vangerduste vastu

Pilistvere kirikuõpetaja ning vallavolikogu aseesimehe Hermann Kalmuse meelest ei ole mõistlik kuueaastaste rühma kooli tuua.

«Sellega lahutatakse lapsed sõpradest ja tegelikult jõuavad nad aasta varem kooli,» sõnas vaimulik.

Lapsed saavad küll mängida ja lõunauinakut teha, kuid Kalmuse arvates jätab muudatus neile siiski oma jälje. «Lasteaia kui haridusastme terviku lammutamist ei tohiks nõnda kergekäeliselt võtta.»

Ta rääkis, et lasteaiaõpetajad on mudilastega kokku puutunud teisest eluaastast alates ning oskavad hakkama saada nende tujude ja jonnimisega. «Kuueaastased lapsed ei ole enamasti kooliküpsed. Kasvatuspsühholoogid on leidnud, et normaalne kooliminekuaeg on alates seitsmendast eluaastast.»

Kalmuse meelest ei väärtustata meie ühiskonnas lasteaiapedagoogide ametit. «Selle otsusega ütleme lasteaiaõpetajatele, et teie töö võib ära teha iga teine pedagoog päevapealt,» leidis ta.

Hermann Kalmuse arvates oleks kokkuhoiu mõttes mõistlik terve lasteaed Kirivere kooli üle tuua. Sel juhul eelmainitud muresid ei oleks ja vald hoiaks kokku paljudelt halduskuludelt. Ta tuletas meelde, et need ettepanekud tehti volikogus juba kolme aasta eest, kui Kirivere kooli põhjalikult remonditi, kuid vallavanem lükkas need siis kõrvale.

Kõo vallavanem Tarmo Riisk ei olnud vaimulikuga päri. «Praeguse plaani järgi tuleksid lapsed eraldi hoonetiiba, aga kui terve lasteaed üle tuua, jääksid nad paratamatult suuremate laste lärmi ja jooksmise keskele,» selgitas ta.

Riiski meelest on Kalmuse toodud vastuargumendid kunstlikult otsitud.

Kalmus leidis aga, et kahtlemata on lasteaeda praegu keerulisem kolida, kuid ruumiprobleemi ei saa põhjuseks tuua. «Veel kümmekond aastat tagasi õppis Kiriveres ligi 150 õpilast, nüüd on neid alla 70. Kuidas siis 40-kohaline lasteaed sinna ära ei mahu?» küsis ta.

Haridusosakonna juhataja on plaaniga päri

Viljandimaa haridusosakonna juhataja Ilmar Kütt on vallavanema kavaga hästi kursis. «Minu meelest on plaan hea,» kõneles ta. «Paljudes omavalitsustes on kuueaastaste laste eelkooli rühm just kooli juures. Alati tuleb lähtuda kohalikest oludest. Väikeste omavalitsuste maksevõime on piiratud, seetõttu peavad nad kõike väga põhjalikult kaaluma ja arutama.»

Samuti peab haridusosakonna juhataja mõistlikuks liitklassi loomist. Näiteks tuleval õppeaastal käib Kirivere kooli kolmandas ja viiendas klassis kokku üheksa last. Kindlasti ei kavatseta liita kõige väiksemate ja lõpuklasse.

Ilmar Kütt leidis, et Kirivere põhikooli säilimiseks tasub teha ponnistusi. «Olen tutvunud sünniregistriga ning viimasel ajal on olnud aastaid, kus vallas on registreeritud 13, 18 ja 12 last,» lausus ta ning avaldas lootust, et kool tulevikus kasvab.

Tarmo Riiski arvates on põhikooli kaotada ebamõistlik ja lühinägelik. Ta peab võimalikuks, et kümnendi lõpuks võiks õpilaste arv praeguselt 70 lapselt kerkida 100-ni. «Lammutatud süsteemi uuesti üles ehitada oleks väga keeruline,» lisas ta.

Kas sündinud lapsed jõuavad Kirivere kooli?

Hermann Kalmus on märksa pessimistlikum.

«Ka varasematel aastatel on räägitud, et õpilaste arv hakkab kohe-kohe suurenema, paraku ei ole paljud sündinud lapsed hiljem Kirivere kooli jõudnud või on lahkunud enne lõpuklasse. Põhjuseks on olnud vanemate kolimine või asjaolu, et on eelistatud Võhma ja Põltsamaa koole,» selgitas ta. «Vallavanem on praeguse plaani käinud välja kui otsustatud asja. Ei küsita, kas lapsevanemad on nõus. See häirib ja ärritab.»

Kalmus lisas, et kui vallavalitsus ka edaspidi tähtsaid küsimusi kogukonnaga arutada ei taha, jääb viie aasta pärast alles vaid lasteaed-algkool.

«Haridust ei korralda ju lapsevanemad, vaid vallavalitsus,» lausus Tarmo Riisk vastuseks ja rõhutas, et otsust ei ole veel tehtud. Ka Ilmar Kütt tõdes, et lõpliku otsuse langetab Kirivere kooli õppenõukogu.

Riigi kehtestatud mudeli järgi ei ole Kirivere kool, kus kolmes vanemas klassis langes laste arv alla 30, enam efektiivne. Seepärast antigi koolile tänavu 41 500 eurot vähem kui mullu.

Niisugust mudelit on Tarmo Riisk nimetanud lühinägelikuks ja totraks. Selles osas on Hermann Kalmus vallavanemaga nõus. «Mudelid, mis õpetajate palgaraha määravad, on liiga jäigad. Kirivere on ikkagi meie piirkonna ainuke põhikool ning selle säilimine on väga oluline.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles