Märtsis on kõige õigem aeg katta aknalauad maitsva rohelusega

Viljandi aiandustarvete poe müüjate sõnutsi on ostjate seas populaarsemad maitsetaimed rosmariin, murulauk, tüümian, basiilik ja till. Neist kahte kasvatab Rane Riisi aknalaual.

FOTO: Rinell Riis

Selleks et rohelised maitsetaimed kasvaksid ka hämaral talvekuul, tuleb hoida lambid põlemas 10 kuni 12 tundi ööpäevas.

«Veel parem on pikendada valget aega 14 tunnini, siis on taimed rahul,» õpetas Eesti aiaklubi juhataja Anu-Kristin Tara. Lisavalguses peitub tema jutu järgi võluvägi.
Külma valgusega säästulambid passib riputada taimede kohale. Need muudavad hämara aja kirkamaks, kuid ei kõrveta noort taime ära. Sobilike hulgast tuleb leida võimalikult tugeva valgusjõuga pirnid.

Ilus ja praktiline aknalaud

Märtsipäikese käes pole säästupirne tarvis. «Praegu on parim aeg seemned potti külvata,» sõnas Anu-Kristin Tara ja lisas, et aknalaual kasvatatavatest taimedest on eriti populaarsed kiire kasvuga rukola, lehtsalat, basiilik, sibul, pune, majoraan ja meliss.
«Meil on praegu kogu aeg järjekord,» lausus Viljandi kaupluse Aed müüja Mare Purju.

«Palju käiakse otsimas maitsetaimi ja turvast. Rukola läheb väga hästi ning nõutud on ka basiilik ja till. Tahetakse nii potis kui peenral kasvava tilli seemneid,» ütles ta. Potitill tema jutu järgi eriti kõrgeks ei kasva ning on seetõttu tubastes tingimustes parem.

Märtsis otsustas enda tarbeks aknalauale maitsetaimed kasvama sättida ka Karksi-Nuias elav Rane Riis. Ta pani maitsetaimede seemned tuppa idanema teist korda. Esimest korda oli neiu aknal taimi kasvatada proovinud umbes kolme aasta eest tudengina Tartu korteris.

Tara arvates on potipõllundus hinnas ennekõike seepärast, et paljudel linnainimestel pole enam aiamaad. «Kui ongi, siis nii kaugel, et supikeetmise juurest sinna ei lähe,» arutles ta. Peale praktilisuse ütleb ta aknalaual maitsetaimede kasvatamise olevat ilusa. «On mõnus, kui köögiaknal haljendab ja lõhnab isegi ajal, mil õues paugub pakane.»

Ema ja vanaema jälgedes

Rane Riis tahab istutada osa taimi soojade ilmade saabudes ümber maja kõrvale kasvuhoonesse ja peenramaale. «Tšilli jätan potti: see on seal dekoratiivne,» sõnas ta.
Riis oli maitsetaimed valinud enda eelistuste järgi. Potsikutesse läksid peale kibepipra veel basiilik, koriander ja rosmariin ning teine alusetäis kress-salatit.

Esimese salati pani ta aknalaual mulda poole nädala eest ja paarisentimeetrised taimekesed on juba nina välja pistnud. Need lubas hobikasvataja varsti kasutusele võtta: seemnepakil seisev kiri ütles, et seda võib teha viie kuni seitsme päeva pärast.

Rane Riis vaatab ikka, mis teavet pakub seemnepaki infokleeps. «Lihtne aknalauapõllumees ei pea pisiasju peast teadma,» naeris ta. Kui midagi segaseks jääb, helistab ta vanaemale või emale. Nemad kasvatavat juba aastaid tomati- ja kurgitaimi ette ning oskavat nõu anda ka maitsetaimede kohta, ehkki ise nendega ei tegele. Maitsetaimed olevat pigem uue aja värk.

Viljandi aianduspoodide müüjate jutu järgi teab ostja enamasti ise, mille jaoks ja mida tahab. «Kliendid on selle koha pealt targad ning tunnevad maitsetaimeseemnete vastu suurt huvi,» lausus Viljandi Bauhofi aiandusosakonna vanemmüüja Terje Anton.

Ta rääkis, et mõni algaja taimekasvataja tuleb ikka nõu küsima. «Sel juhul uurin kõigepealt välja, mis tingimustes ja mida ta kasvatada tahab. Siis saab juba valida potsikud, seemned ja mulla.»

Potipõllumehele loodud

Maitsetaimedele on küll müügil eraldi muld, kuid Mare Purju kinnitas, et seemned idanevad hästi ka tavalises kasvuturbas. Tema sõnutsi on eriline turvas müüginipp.

«Kui öelda, et porgandile ja kaalikale sobib mingi kindel muld, ostaksid paljud sedagi,» arutles ta. Purju möönis, et mingi vahe muldadel ilmselt on, kuid see ei pruugi olla määrav.

Terje Antoni jutu järgi on maitsetaimede muld õrnem ja peeneteralisem ning sisaldab looduslikke väetisi.

Rane Riis oli soetanud kotikese spetsiaalselt maitsetaimedele mõeldud mulda. Istutustööd tegi ta väljas. «Päike paistab ja ilm on soe, pole ju vaja minna kööki mullaga mässama,» põhjendas ta, pühkides käsiharjaga sodist puhtaks rootsipunast lauda. Sellele asetas ta puukuurist toodud seemnepakid, kühvli, istutustopsid ja anuma, kuhu mulla ümber valas.

Väikese labidatäie mulda potsikusse pannud, rebis ta paki lahti ja poetas sealt pihku kümmekond heledat läätsekujulist tšilliseemet. Lugenud neist neli potsikusse, puistas neiu ülejäänud pakki tagasi. Realiseerimistähtajaks oli märgitud 2015. aasta, sestap kavatseb ta samast pakist külvata ka tulevikus.

Rane Riis sorkas seemnekesed pulgaga sentimeetri kuni paari sügavusse ning pani topsikusse sildi «tšilli». Märgise said teisedki külvatud taimed: hea teada, mis kasvama hakkab, ja ilus ka.

Mare Purju sõnutsi on tootjatelt potipõllunduseks müügil kõikvõimalikke kasvatust hõlbustavaid, lihtsustavaid ja ilustavaid aiandustarbeid. Müüja näitas aukudega kettakesi. Kui need potile peale panna, kasvab iga taim välja oma august.

Aknalauapõllunduse tarbeks on saadaval isegi omaette kasvuhooneid, mis on mõnekümne sentimeetri kõrgused ja läbipaistva kaanega. Osal on ühtlasi soovituslikele kasvukohtadele viitavad süvendid.

Teistele kasvuhoonetele on tootja kaasa pannud turbatabletid. «Pistad seemne tableti keskele augukesse, sorkad pulgaga takka ja teed veega niiskeks. Turvas paisub ja selles hakkab kasvama taim,» selgitas Purju.

Müüja sõnutsi näidati turbatablette paari nädala eest telesaates, mispeale Viljandi rahvas teadis tulla poodi neid otsima.

Tähtis on värskus

Kõnealust telesaadet oli näinud ka Rane Riis, aga ütles, et tema kasutab emalt ja vanaemalt õpitud meetodeid. Kui seemned olid õues mulda pistetud, viis istutaja potsikud tuppa, kastis ja asetas rõduakna alla. «Siin on kõige soojem ja päikselisem,» märkis ta.

Aknalauapõllumehe põhivarustuses peaksid Anu-Kristin Tara kinnitust mööda olema lisavalgustusseadmed, kastmisvahendid, väetis ja hea muld.

«Palju oleneb sellest, millised on toas temperatuur ja õhuniiskus. Väga soojas ja kuivas taimed olla ei taha, vaid muutuvad koledaks ja nende maitse halveneb,» märkis ta. Radiaatorite põhjustatud kuiva õhu vastu aitab tema jutu järgi see, kui taimi pihustist piserdada.

Müüjad Terje Anton ja Mare Purju rääkisid, et paljude ostjate maitsetaimed rändavad ilma soojenedes toast rõdukasti või peenramaale. Taragi soovitas tõsta taimed võimaluse korral akna taha, rõdule lillekasti või -amplisse.

«Kes muretseb saastatud linnaõhu pärast, peaks teadma, et selle lühikese aja jooksul, mil taimed on suvel õues, ei jõua neisse kuigi palju mürke ladestuda. Inimene peaks kahjustava doosi saamiseks manustama rohelist massi lausa tonnide kaupa,» rahustas Anu-Kristin Tara.

«Värskus on põhiline, mille pärast ma taimi ise kasvatan,» lausus Rane Riis. Ta on lapsest saati harjunud koduaia saadustega. «Eriti hea on minna suvel kasvuhoonesse ja süüa isu pärast värskeid tomateid,» ütles ta.

Tunnustatud mahetootja Lohu talu peremees Kalle Hiob on mures, et eestlased ei hinda looduslikku toitu, vaid ostavad muu kauba kõrval supermarketist ka rohelise. «Poe oma tuuakse suurtes kogustes Poolast ja Saksamaalt ning kodumaine väiketootja jäetakse kõrvale,» kahetses ta.

Hiob teadis rääkida, et Rootsis käivad inimesed 30—40 kilomeetri kaugusel asuvast talust puhast toitu ostmas. Eestis tema sõnul seda kommet veel pole ning seepärast peab ta teinekord maitsetaimedega loomi söötma.

«Meil oli möödunud aastal basiilikut. Seda polnud eriti palju, aga ikka jäi üle. Inimesed lihtsalt ei taha seda ja kui mõni võtabki, siis vaid kimbukese. Nad pole harjunud taludest ostma.»

Praeguseks on ka Lohu talu maitsetaimeseemned maha külvatud. Esialgu kasvavad taimed toas kastides, pärast viivad talunikud need aiamaale või kasvuhoonesse.

Tagasi üles