Sel talvel linna lumesahk Viljandis Männimäe tee aadressiga paneelmajade ette ei jõudnud. Kevadel ei tulnud ka teeaukude lappimise masin. Juriidiliselt ju ei pidanudki tulema, sisuliselt on aga kümnete suurte kortermajade elanikud nüüd omapäi ja rohkem kui tuhande inimese koju pääsemine pole linnavalitsuse mure. 1990. aastate algul suudeti maatükid tulevastele ühistutele erastada sedasi, et majaesised teed, mis liiklustiheduselt on keskmist mõõtu linnatänavad, muutusid eramaaks.
Ega toona paneelmajade elanikud suurt midagi ette võtta saanudki. Ühistud polnud veel loodud, inimesed erastasid alles oma kortereid, kui maatükid mõõdeti kinnistuteks ja asjad kujunesid nii, nagu need on. Aastakümneid ühistute juhtkonda kuulunud on ammu avaldanud mõistmatust, miks küll need teed majade külge mõõdeti. Seejuures on neid erakinnistute külge liidetud ka suhteliselt suvaliselt: ühes kvartalis võib ühe maja esine tee olla linna oma ja sealsamas kõrval maja ees on eratee.
