Suurvesi lainetab kortermajade vahel

Et õppetööle pääseda, tuleb täiskasvanute gümnaasiumi ja kunstikooli õpilastel ületada isetekkeline järv. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Kui teil on asja Viljandis Männimäel majja, kus töötavad täiskasvanute gümnaasium ja kunstikool, pange jalga kõrge säärega kummikud.

«See on košmaar!» leidis teisipäeval kooli poolt tulnud naine, kohtudes lombiga, mis laius tema ja Riia maantee vahel. «Ma tõesti ei tea, kuhu siin astuda.» Naine ütles, et on tulnud Viljandisse teisest linnast ning käis siin tööintervjuul.

Koolimajja koosolekule tõttav Aivo Ülper avaldas samuti veemöllu üle imestust. Ta lisas, et ka kõnniteed, mis jäävad bussipeatuse ja Selveri vahele, on suuresti vee ja jää all. «Kuidas inimesed Männimäel üldse elada saavad?» küsis ta.

Männimäe raamatukogu töötaja Elvi Saare sõnutsi on hiigellompidest mööda laveerimine  igakevadine mure.

«Läinud kevadel, kui kõrval olid veel hiiglaslikud lumevallid, oli majja pääseda tõeline katsumus. Üht jalga pidi liikusin lumevallis ja kui läbi vajusin, siplesin nagu konn veetünnis,» meenutas ta muiates.

Elvi Saare ütlemist mööda on raamatukogu selle murega mitu korda linnavalitsuse poole pöördunud. Näiteks talvel oli häda libedusega ja siis püüdis teehooldaja asja ka parandada. Elvi Saare sõnutsi on selle kandi suurim häda see, et pole kõnniteid. Seega on paik lastele, kes autode vahel peavad kulgema, pimedal ajal ohtlik.

Kunstikoolis meistrina ametis olev Tõnu Kukk arvas samuti, et just laste pärast võiksid kõnniteed olla turvalisemad. «Mina ootan linnalt teede arhitektuurilist lahendit, mis paneks paika selged sõidu- ja kõnniteede piirid,» sõnas ta.

Viljandi linnavalitsuse majandusameti teedespetsialist Harry Mägi möönis, et probleem on olemas. Tema jutu järgi on maa külmunud ja vett vastu ei võta ning häda on ka selles, et seal kandis pole sademevee kanalisatsiooni.

«Kui lumi ja jää ära lähevad, tuleb hinnata, mis seis on, ning otsustada, mida oleks vaja teha,» märkis ta.