Nädala võõrsõnad ⟩ Sundrenoveerimine, energiatõhusus ja euroliidu direktiiv

Uusi maju ehitatakse ammu nõuetekohaselt, vanades majades elavad inimesed peavad aga eelkõige teada saama mis klassi nende maja kuulub. Alles seejärel saab muretsema hakata. Foto: Andrey_Popov

Europarlament võttis vastu otsuse, et elumajade energiatõhususe klass peaks liidus kümne aasta pärast jõudma vähemalt tasemele D. Nüüd on see häda, et kui keskmiselt inimeselt küsida, mis tema kodu energiatõhususe klass on, pilgutab ta segaduses silmi. Jah, uusarenduste puhul antakse see klass juba ostes teada ning uued majad on juba aastaid olnud nõuetekohased, aga vanemates majades elavatest inimestest lõviosa ei tea sellest kõigest ööd ega mütsi.

Läksin internetti luurama, sest minu kodumaja vanust mõõdetakse sajandites, korter ja ka maja ise on aga hiljuti renoveeritud. Palju ma kilovatte neelan? Et elamine on elektriküttel, tean kilovatise täpsusega: 2022. aastal tarbisin elektrit 10 360, aasta enne seda 11 015 kilovatt-tundi. Mingid tabelid, mida ma praegu vaatan, paigutavad mu korteri ruutmeetrite arvu järgi justkui siiski B-klassi, ent mõistagi ei ole mul maakütet, mida teised tabelid nõuavad. Kas see mängib mingit rolli, et olen ennast fikseerinud rohelise energia paketi kasutajaks? Ei tea. Pole aimugi. Olgu siis C-klass, vähemalt pääsen võimalikust sundrenoveerimisest.