Streikis üle 17 000 inimese

Eesti haridustöötajate liidu (EHL) eestvõttel korraldatud üleriigilisest õpetajate streigist võttis osa 682 haridusasutust ja 17 234 haridustöötajat.

Ühepäevases streigis osales õppeasutustest 9468, kahepäevases 3094 ning kolmepäevases 4672 töötajat, teatas EHL-i
esimees Sven Rondik. Õpetajaid toetasid oma aktsioonidega tuhanded meditsiini, kultuuri, transpordi ja teiste valdkondade töötajad.

Eesti õpetajate streigile avaldasid toetust ka Euroopa Liidu liikmesmaade haridustöötajate ametiühingud, Euroopa Ametiühingute Hariduskomitee ja õpetajate maailmaorganisatsioon Education International.

«Taasiseseisvunud Eestis seni toimunutest suurima osavõtuga streik näitab, et kodanikuühiskond on hakanud välja kujunema,» sõnas Rondik. Ta lisas, et õpetajate õigustatud palga- ja töötingimuste parandamise, töökoormuse vähendamise ning hariduse valdkonnas muudatuste tegemise nõudmised pälvisid Eesti üldsuselt mõistmist ja toetust.»

Rondiku hinnangul on osa poliitikuid ja tööandjaid püüdnud oma sõnavõttudes näidata streigi tähtsust ning mõju tegelikust väiksemana. Tema sõnutsi pole nad mõistnud, et  tähtsaid küsimusi tuleb lahendada diskussiooni ja läbirääkimiste abil.

EHL pöördub lähiajal valitsuse ja üleriigiliste omavalitsusliitude poole ettepanekuga alustada läbirääkimisi, leidmaks võimalusi lahendada õpetajate palgaküsimusi nii sel kui järgmisel aastal.

EHL korraldas möödunud kolmapäevast reedeni õpetajate streigi, nõudes, et õpetajate töötasu alammäära tõstetaks tänavu kogu riigis 20 protsenti. Noorempedagoogil ulatuks palga miinimummäär sellisel juhul 730, pedagoogil 773, vanempedagoogil 883 ja pedagoogil-metoodikul 1067 euroni.

Praegu on noorempedagoogil palga alammäär 608, pedagoogil 644, vanempedagoogil 736 ning pedagoogil-metoodikul 888 eurot.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ütles enne streiki ajakirjanikele, et ministeeriumi kava järgi tõuseb õpetajate alampalk järgmisel aastal 700 euroni. Alampalga tõus on 15,1 protsenti.

Tagasi üles