Võrdlemisi rohkearvuliseks kujunenud haridustöötajate meeleavaldusel Viljandis sai kuulda riigikogulase sõnavõttu ja õpetajate regilaulu, aga ametlikku pöördumist ette ei loetud.
Miitingul kõlas streikijate suust pöördumise asemel regilaul
/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
8. märts 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Noored koli!», «Õpetaja näljapalk — tuleviku valus malk», «Nälg näpistab», «Kõht koriseb» — need on vaid mõned siltidele mahutatud sõnumid, mida võis eile keskpäeval Vabaduse platsil näha. Veidi enne keskpäeva ja miitingu algust oli platsil paarsada inimest, kuid osalejate arv jõudis ürituse vältel kahekordistuda.
«Kui Eesti haridustöötajate liidu juhatus streigiettepanekut kaalus, oli meie hulgas kõhklejaid, sest usk sellesse, et näiteks Viljandimaal ligi 900 inimest haridustöötajatega solidaarsust näitavad, ei olnud kindel,» meenutas Viljandimaa haridustöötajate liidu esimees Kaja Land streigiaktsiooni ametlikku osa sisse juhatades. «Ja nüüd oleme siin, sest teisiti ei saa,» jätkas ta.
Land tsiteeris Viljandimaa praostkonna vaimulike toetusavaldust õpetajatele. Selles leitakse, et õpetajate töötasu ei vasta ameti kandjatele esitatavate nõudmiste ja ootustega.
«Õpetaja ei peaks olema pädev ainult oma aine edasiandmises, vaid kuuluma Eesti vaimse eliidi hulka ning aitama kujundada laste ja noorte maailmavaadet ning väärtushinnanguid,» kõlas lõik avaldusest.
Riigikogu liige toetas õpetajaid
Pärast Kaja Landi astus üles riigikogu kultuurikomisjoni liige, opositsioonis oleva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni kuuluv Jaak Allik.
«Täna siin platsil seistes tahaksin kõigepealt vabandust paluda,» alustas ta oma pöördumist pedagoogide poole. «Tuleb tunnistada, et täna oleme meie, Eesti poliitikud, riigivastased ja teie olete astunud selle riigi põhiväärtuste kaitsele. Ma tänan teid selle eest, et kõigest hoolimata olete oma kutsumusele truuks jäänud. Et te jätkate hariduse ja vaimuvalguse külvamist.»
Allik tõdes, et õpetajad ei ole harjunud valjul häälel pahameelt avaldama, lootes, et neid võetakse ka ilma selleta Toompeal kuulda. See, et streigita hakkama ei saadud, näitab tema hinnangul selgelt valitsemises tehtud vigu.
«Ühte tahan ma aga kinnitada: kui keegi peaks väitma, et riigil pole raha õpetajatele väärikat palka maksta, siis sellele inimesele võite kindlasti öelda: «Püsti! Kaks! Mine nurka seisma!»» lausus Jaak Allik. Publiku seast kõlas aplaus.
Kust aga lisaraha leida? Allik tuletas meelde, et pankade maksuvaba kasum Eestis oli mullu 663 miljonit eurot ning valitsuskoalitsioon suurendas eelmisel aastal riigikaitse kulutusi 60 miljoni euro võrra.
Lõpetuseks soovitas kõneleja juhuks, kui praegune streik midagi ei muuda, sügisel kuni nõudmiste täitmiseni tähtajatu streik korraldada. «Uskuge vana poliitikut: see mõjub kindlasti ja sealjuures üsna kiiresti,» sõnas ta.
Pöördumist ette ei loetud
Pärast Jaak Allikut sai Viljandi lasteaednike nimel sõna Männimäe lasteaia õpetaja Eva Mäemets. Tema selgitust mööda asusid lasteaednikud õpetajaid toetama, sest mõlema kutse esindajad sõltuvad väikese töötasu tõttu rahaliselt oma vanematest, lastest ja abikaasast.
Sürgavere lasteaia-põhikooli õpetaja Kersti Varblane rääkis, et ta ei taha inimväärse tasu nimel Soome koristajaks minna, Jakobsoni gümnaasiumi õpetaja Jaan Usin rõhutas oma sõnavõtus aga, et küsimus pole ainult rahas, vaid ka lõputus õpetajatest ülesõitmises.
Abja gümnaasiumi pedagoogide juhendamisel võeti üles õpetajate regilaul, milles anti riigijuhtidele edasi sõnum: kui palgad ei tõuse, muutub olukord päris hulluks. Seejärel kõneles Halliste põhikooli õpetaja Viive Sarv, kes tõi välja, et riigilt küsitakse üksnes seda, mida selle juhid on varem õpetajatele lubanud.
Plaanitud tunni aja asemel vaid pisut üle 30 minuti kestnud kogunemisel ei loetud ette haridustöötajate pöördumist riigikogu, kultuurikomisjoni ja rahanduskomisjoni esimehele, valitsusele, peaministrile, rahandusministeeriumile ning haridus- ja teadusministeeriumile, samuti haridustöötajate ettepanekuid omavalitsuste liidule, linnade liidule ja Eesti maaomavalitsuste liidule. Nii loodeti säästa kümmekonna miinuskraadi kätte meelt avaldama tulnute tervist. Küll aga saadetakse pöördumine Kaja Landi kinnitusel kõigile aktsioonist osa võtnud haridusasutustele.