Jaak Pihlak: kas kujutate ette, et mõne demokraatliku Euroopa riigi kunstiteadlane asub kaitsma haakristi?

Jaak Pihlak Foto: Elmo Riig

EESTI iseseisvuse taastamise järel on aeg-ajalt ikka kerkinud esile «mõttehiiglasi», kelle arvates oleks vaja ümber hinnata Nõukogude okupatsioon ja sellega kaasnev. Uue värdsuundumusena on pärast Ukraina vabadussõja algust hakanud kostma sovetlike sõjasümbolite ümbermõtestamise ettepanekuid.

Pool sajandit kestnud Nõukogude okupatsioonist kõneldes on selge, et see on iseseisva Eesti Vabariigi ja eestlaste jaoks kõige ohvrirohkem ja kõige enam hävingut külvanud ajajärk. Kindlasti tasub jätkata süvauuringuid, et mõista paremini juhtunut ning koguda tarkust idavaenlasega paremini toimetulekuks. Kuid katse asuda ümber mõtestama sovetlikke sümboleid ja kõike nendega seonduvat kuulub kindlalt rubriiki «Tere tulemast, kasulikud idioodid». Selle tulemus oleks meie riigi ja rahvuse alavääristamine ning vesi Kremli propagandaveskile. Küüniliselt väljendudes võiks see sündida vaid juhul, kui tunnistame õigeks fašistliku Venemaa väärastunud ajalootõlgenduse. Seda me mitte mingil tingimusel ei tee.