N, 8.12.2022

Viljandlane saab pealinna sõita senisest lepasema reega

Kristjan Valgur
Viljandlane saab pealinna sõita senisest lepasema reega
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Viljandist Tallinna sõites algab neljarealine maantee Mäost.
Viljandist Tallinna sõites algab neljarealine maantee Mäost. Foto: Dmitri Kotjuh

Tallinna–Tartu maanteel neljarealiseks ehitatav Võõbu–Mäo lõik, millest osa avati eelmisel nädalal ja mis valmib täismahus aasta lõpuks, rõõmustab paljusid pealinna vahet sõitjaid nii turvalisuse kui kiiruse kasvuga.

Hansa Liinide Viljandi piirkonnajuhi Kalju Heinlehe sõnul muutub Viljandist Tallinna sõitvatele bussidele tee alates Mäost senisega võrreldes sada protsenti turvalisemaks.

«Ühel suunal on kaks sõidurada ja kaob põhimõtteliselt võimalus vastutuleva autoga kokku põrgata. Juba sellepärast on liiklus turvalisem ja muidugi ka lisanduvate loomade ökoduktide tõttu. Tee ääres on ka loomatõkked nagu vanematel lõikudel,» rääkis Heinleht.

Ta lisas, et libedustõrje ning talvine teehooldus on uuel lõigul paremal tasemel.

Sõit on turvalisem

Viljandi kultuuriakadeemia direktorile Juko-Mart Kõlarile on uue teelõigu valmimine oluline, sest ta sõidab tihti Tallinna vahet. «Mõnikord jõuan Viljandisse tagasi hilja õhtul või öösel ja kindlasti teeb see sõidu turvalisemaks. Teine asi on see, et ma ei ole kiiruseületaja, vaid pigem ülemise piiri ääres sõitja. Minu meelest ongi kõige ohtlikumad olukorrad need, kus keegi sõidab ees kiirusega 85 kilomeetrit tunnis. Sel juhul tuleb teha ohtlikku möödasõitu nendest autokolonnidest ning veelgi ohtlikum on see vihmas ja pimedas,» nentis Kõlar.

Ta lisas, et tavatseb kasutada autosõiduaega asjade üle järelemõtlemiseks või millegi olulise kuulamiseks ja senisest ohutum neljarealine tee annab selleks rohkem võimalust.

Teekond väsitab vähem

Riigikogu aseesimees ning Viljandi linnavolikogu liige Helir-Valdor Seeder sõidab mõne nädala sees seda lõiku isegi kolmel korral ning tee-ehitus muudab senist olukorda tema hinnangul oluliselt.

«Aastakümneid olen seda teed sõitnud ning võin öelda, et iga valmiv lõik teeb sõitmise esiteks ohutumaks ja teiseks mõnevõrra kiiremaks. Kolmandaks tunnetan juhina, et sõit väsitab oluliselt vähem. Juhina on mul ikka oluliselt kergem sõita, kui on 2 + 2 maantee ning möödasõite on vähem. Eriti annab see tunda libedal ja pimedal ajal. Nii et see on ikkagi kvalitatiivne muudatus,» rääkis Seeder.

Isamaa erakonna juhina valitsuskoalitsiooni kuuluva Seedri sõnul tasub Tallinna–Tartu maantee laiendamisel tegutseda kolmel põhisuunal. «Edasi saab minna trassivalikute, projekteerimise ning maade võõrandamisega. Nende asjadega saab jätkata ning neid ette valmistada mitte väga suure rahaga,» rääkis ta. «Kõigil suundadel on mingisugune eeltöö juba tehtud. Kui me räägime aga reaalselt ehituseni jõudmisest, mis tähendab raha valmisolekut, olen endiselt seda meelt, et Eesti riik peaks selle jaoks laenu võtma ning teed kiiremas korras valmis ehitama.»

Laenudega tee-ehitus

Helir-Valdor Seeder nimetas anekdootlikuks seda, kuidas Tallinna–Tartu maanteed on nüüdseks ehitatud 30 aastat. «Pole veel jõutud poole pealegi ning sellise tempoga jätkates läheb järgmised 30 aastat veel. See tähendab, et Eesti riigi võimekus on ehitada Tallinna–Tartu maantee valmis 60–70 aastaga. Oleksime võinud seda teha laenuga ning ehitanud kõik valmis vaid 10 aastaga. Liiklusohutus ja inimesed oleksid rahaliselt võitnud,» rääkis Seeder.

Tema sõnul on riigi praegune laenukoormus umbes 20 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. «Kui see kasvab 5–10 protsenti, siis Eesti riigi rahandusele pole absoluutselt probleemi,» lausus Seeder. «Laenuvõtmise puhul peame aga arvestama, et inflatsioon toimib ning samamoodi kasvab 10–15 aasta jooksul sisemajanduse kogutoodang. Praegu võetud laenude suhe on 10–15 aasta pärast üldse teistsugune. Seega igal juhul tuleks seda teha.»

UUS LÕIK

  • Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee Võõbu–Mäo lõiku ehitab aktsiaselts GRK Infra.
  • Ehitust alustati 2020. aasta mais ning see kestab tänavu novembrini. Oktoobri teise pooleni saab sõita vaid 1 + 1 real ning piirkiirus on 90 kilomeetrit tunnis.
  • Uue lõigu pikkus on 16 kilomeetrit ja ehituse maksumus 58,7 miljonit eurot.
  • Teekond on võrreldes endise trassiga umbes kaks kilomeetrit lühem.
  • Viljandi ja Tallinna vahel liiklejale on nüüd kogu teekonnast 88-kilomeetrine osa neljarealine.
  • Kogu teekonna pikkus kahe linna vahel on 155 kilomeetrit.
Allikad: Järva Teataja, tarktee.ee.
Märksõnad
Tagasi üles