N, 8.12.2022

Mait Allas: Venemaa sportlaste koht ei ole rahvusvahelisel areenil

Mait Allas
, Viljandi vallavolinik
Mait Allas: Venemaa sportlaste koht ei ole rahvusvahelisel areenil
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mait Allas
Mait Allas Foto: Erakogu

24. VEEBRUARIL alustas Putin sõda Ukrainas. Kuni viimase hetkeni tundus selline asjade käik hullumeelne ja võimatu. Viimase seitsme kuu jooksul on Putin aga tõestanud, et kõik, mis tundub esmapilgul arulage, on tema puhul siiski võimalik.

Kiirelt hakkasid kõikvõimalikud institutsioonid rääkima sanktsioonidest, mida tuleb rakendada. Sanktsioonidega liitus suur hulk ettevõtteid ja organisatsioone. Kümne päeva jooksul andis rahvusvaheline olümpiakomitee teada, et Venemaa sportlaste koht ei ole rahvusvahelisel areenil.

Nüüd, seitse kuud hiljem räägitakse ja arutletakse järjest kõvemini, millal peaks hakkama Venemaa sportlasi tagasi võistlustulle lubama. Selline lähenemine on lubamatu ja mõistmatu. Samuti nagu ei suuda ma seniajani mõista, miks saavad Vene ja Valgevene tennisistid võistelda enamikul turniiridel. Neid näiteid on paraku veel, et sportlastele pole sanktsioone rakendatud.

SÕDA Ukrainas kestab. Linnad hävinevad, inimesed surevad, kuid osa inimeste arvates tuleb poliitika ja sport lahus hoida. Olen nõus, et poliitika ja sport tuleb lahus hoida, kuid sõda Ukrainas ei ole lihtsalt poliitika, vaid inimsusevastane kuritegu, millel peavad olema tagajärjed. Õigus osaleda rahvusvahelistel võistlustel ei ole inimõigus. Igal Vene sportlasel on võimalus seista sõja vastu või vahetada kodakondsust.

Paraku oleme näinud vastupidist. Vene sportlased osalevad avalikel paraadidel ja vastuvõttudel. Sõnavõttudes väljendatakse imestust, miks nad võistlustest kõrvale jäävad, kuid sõda hukka mõistma ei tormata. Vene sportlane on rahvusvahelisel areenil samasugune poliit­ettur nagu diplomaat või oligarh. Iga spordivõistlus, millest võtab osa Vene sportlane, legitimeerib Venemaa sõda Ukrainas. See õigustab ja toetab kõiki neid koledusi ja mõrvu, mis Ukraina pinnal toime pannakse.

Läheneme küsimusele teise nurga alt. Kas spordimaailm kaotab midagi, kui venelased võistlustel ei osale? Tegelikult mitte. Kuigi venelased pakuvad nii mõnelgi spordialal head konkurentsi, ainuvõimu neil ei ole. Seega saab publik nautida maailma parimal tasemel atleete ka venelaste osaluseta. Kas keegi tundis Euroopa korvpallimeistrivõistluste finaalturniiril puudust Vene koondisest? Ei?

HOOLIMATA kõigist argumentidest, miks Vene sportlasi ei tohiks võistlustele lubada, leidub alaliite, kes arutlevad nende naasmise üle spordimaailma. See on muidugi peamiselt seotud rahaga: Vene ettevõtted on heldelt rahastanud hulka rahvusvahelisi alaliite ja võistlusi just eesmärgiga kasvatada oma mõjuvõimu maailmas. Küllap see on põhjus, miks suurtesse dopinguskeemidesse kistud venelased ei ole saanud nii rangeid karistusi, nagu paljud eeldanuks. Põhjus peitub ikka ja jälle rahas.

Vene sportlaste eest seisjad räägivad poliitika ja spordi lahushoidmisest, ometi soovivad nad vastu võtta Vene raha, millega Venemaa valitsus viib ellu oma mõjuoperatsioone rahvusvahelisel spordiareenil. Seega ollakse ka ise osalised poliitika ja spordi segamisel. Silmakirjalik ja näotu.

Välja on pakutud, et Vene sportlase võiks lubada võistlema «neutraalse lipu» all. See aga ei lahenda minu hinnangul probleemi. Sportlane võib ju tõesti võistelda neutraalse lipu all, kuid Moskvas võetakse sangarid sellest olenemata valgesinipunase lipuga vastu ja skandeeritakse üle linna: «Meie isamaa kangelane!» Probleem ei ole lipus, vaid selles, keda ja millist riiki need sportlased esindavad. Nad esindavad Venemaad ehk oma kodumaad. Samal ajal käib televiisoris Kremli propaganda ning Ukrainas surevad süütud inimesed.

PRAEGU on keeruline ennustada sõja lõppu, kuid ükspäev see tuleb. See ei saa automaatselt tähendada kõikide sanktsioonide ja keeldude langemist. On selge, et sammud, mida üldsus astus pärast 2008. ja 2014. aasta sündmusi, on osutunud puudulikuks ega jõudnud Venemaa juhtidele ja elanikele pärale. Nüüd tuleb hea seista selle eest, et sanktsioonide mõju ei raugeks ka pärast sõja lõppu. Venemaa peab tundma oma tegude tagajärgi pikalt. Vastasel juhul puudub sel mõju ja riskime taas sellega, et ajalugu kordab ennast.

On kahetsusväärne, et ma üldse sellisel teemal peatuma pean. Peaks ju olema iseenesestmõistetav, et Vene sportlase koht on praegu Venemaal. Loodan, et see jõuab kohale ka rahvusvaheliste võistluste korraldajatele, spordiliitudele ja organisatsioonidele. Tahan näha, et Eesti alaliitude juhid võtaksid sel teemal aktiivsemalt sõna ja seisaksid hea selle eest, et me nii pea ühtegi Vene kodakondsusega sportlast rahvusvahelisel areenil võistlustules ei näe.

Märksõnad
Tagasi üles