Repliik ⟩ Hall argipäev

Folk on ju tore ja kuigi ma sel aastal pärimeetrisse ei tunginudki, siis vanalinnas elades jõudis folk mulle sisuliselt otse voodisse. Hoidsin ju akent lahti. Inimesed tantsisid, mängisid pilli, hirskasid ning kui akna alla tugitooli istuda, siis võis vaadata, kuidas tänaval liiguvad inimesed, kellel on seljas midagi muud kui mustad ja hallid riided. Nüüd on tänavad jälle nii vaiksed ja rahulikud... Muidugi, ma elan Viljandis, siin võib ka hallil argipäeval hea õnne korral leida mõne unistavalt tinistava pärimusmuusiku. Hallil argipäeval on siin veidi enam värvi kui Mustamäel, kus ma aastaid elasin.

Aga kuidagi nukker on olla nagu alati pärast folki. Natuke samasugune tunne, kui oled kolm tundi hinge kinni pidades Ugala lavalaudadel toimuvat vaadanud ja siis pead uuesti kodu poole kõmpima.