Jahimehed tohivad Viljandimaal küttida kuus karu

Täna algas karujahihooaeg. Foto: Arvo Meeks

Tänasest alanud karujahihooaja hakul andis keskkonnaamet loa küttida 90 karu. Viljandimaa jahimeestele andis keskkonnaamet võimaluse kuue mesikäpa tabamiseks.

Karude arvukus on viimastel aastatel Eestis suurenenud, 2021. aasta sügisel hinnati karude arvu ligi tuhande isendini. Selle tulemusena on karu levikuala laienenud ja arvukus suurenenud ka Lõuna-Eestis. Üha sagedamini on karude ja inimeste teed ristunud, see on tekitanud nii elevust kui hirmu.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk lausus, et paraku on karude arvukuse suurenemisega kaasnenud nende tekitatud kahjustused. "Karujahi peamine eesmärk on vältida ja ennetada karude tekitatud kahjusid. Lisaks aitab see kaasa karude inimpelglikkuse säilimisele," selgitas ta.

Nagu viimastel aastatel tavaks, jätab keskkonnaamet osa küttimislube esialgu reservi, et suunata need vajadust mööda uutesse kahjustuskolletesse. "Meie eelmiste aastate kogemus näitab, et lubade väljaandmine kahes osas on end õigustanud. Ikka tekib keset küttimishooaega mõnes piirkonnas karudest suuremat kahju, kui nad hakkavad inimeste majapidamiste juures liiga palju toitu otsimas käima. Just seepärast ongi sellel jahiaastal plaanis jagada kokku 96 karuküttimisluba, millest kuus jääb küttimishooaja alguses reservi," rääkis Kukk.

Peamiselt kipuvad karud rüüstama mesitarusid, harvem murdma kariloomi või lõhkuma silopalle. Eelmisel aastal rüüstasid karud kokku peaaegu 800 mesitaru. Palju selliseid juhtumeid oli piirkondades, kus karud olid nii-öelda uustulnukad ja ennetusmeetmete rakendamine ei ole inimestel veel harjumuseks saanud.

"Paneme inimestele südamele, et küttimine ei ole ainuke meede kahjustuste vältimiseks ja ennetamiseks," lausus Leelo Kukk. Ennetamisele peaks tema sõnul mõtlema iga omanik ja kõige mõjusam viis, kuidas  karusid mesitarudest ja silorullide kogumiskohtadest eemale hoida, on elektrikarjuse paigaldamine. Kariloomi saab kaitsta kiskjatõrjeaiaga. Keskkonnaamet kompenseerib kuni poole kiskjatõrjeaia rajamise maksumusest. Selle kohta saab täpsemat infot keskkonnaameti kodulehelt.

Kuigi karude asurkonna seisund on tervikuna väga hea, on nende asustustihedus siiski erinev. Rohkem on karusid Lääne- ja Ida-Virumaal ning Jõgevamaal, vähem Eesti lõunapiiril. See kajastub ka küttimislubade piirkondlikus jaotuses.

Mullu kütiti Eestis 87 karu, millega realiseeriti kogu lubatud küttimismaht. Karujahti võib pidada Eestis oktoobri lõpuni.

Loo 1. augustil kell 11.43 avaldatud versioonis oli viga. Lõik “Viljandimaa jahimeestele andis keskkonnaamet võimaluse seitsme mesikäpa tabamiseks” oli eksitav. Õige on "Viljandimaa jahimeestele andis keskkonnaamet võimaluse kuue mesikäpa tabamiseks.” Parandatud 1. augustil kell 16.28. Loo autor Richard Särk vabandab.

Küttimismahud 2022. aastaks maakondade kaupa

Harjumaa         12

Ida-Virumaa    13

Jõgevamaa     9

Järvamaa        12

Läänemaa        2

Lääne-Virumaa 15

Põlvamaa         3

Pärnumaa        5

Raplamaa         3

Tartumaa          7

Valgamaa         2

Viljandimaa      6

Võrumaa           1

Kokku              90